Sõnād

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2501 - 2524 no 4465 šķirkļiem

paarkümmend
  pǭr|kimgõn num
(paarkümmend)

paarkümmend sentimeetrit   pǭŗkimgõn tsentimettõrt

						
pääseda
(a)   pä’zzõ vi
(pääseda)

läbi pääseda   le’bbõ pä’zzõ

sisse pääseda   si’zzõl pä’zzõ

lahti pääseda   vāldiž pä’zzõ

välja pääseda   ulzõ pä’zzõ

silma alt ära pääseda   sīlmad aldõ je’dspēḑõn pä’zzõ

Ma pääsen ära sinu juurest.   Ma päzūb jarā si’n jūstõ.

Kuidas vaid temast lahti saab.   Kui set tä’mstõ vāldiņ päzūb.

Ma ei pääsenud eksamile.   Ma i’z pä’z eksam jū’r.

Kurjategija ei pääse karistusest.   Kuŗŗõtēji ä’b pä’z strǭipstõ.

Ma ei pääse praegu tulema.   Ma ä’b pä’z paldīņ tūlda.

Ta pääses põgenema.   Ta päzīz jarā urgõm.

Täna ei pääse sõudma.   Tämpõ ä’b pä’z sȭidam.

(b)   sǭdõ vi
(saada, pääseda, sattuda)

üles saada   i’lzõ sǭdõ

läbi saada   le’bbõ sǭdõ

kokku saada   ku’bbõ sǭdõ

mööda saada   pi’ddõz sǭdõ

sisse saada   si’zzõl sǭdõ

välja saada   ulzõ sǭdõ

lahti saada ~ vabaneda   vāldiņ sǭdõ

kuidas pääseb läbi ~ kuidas saab toime   kui sǭb le’bbõ

Kui sa ei loe kopikaid, siis sa rubla juurde ei pääse [~ ei saa].   Ku sa ä’d lu’g kopīkidi, si’z sa rubīļ jū’r ä’d sǭ.

Ma sain katuse alla, kui vihma sadas.   Ma sai katūks alā, ku vī’mõ sadīz.

Ei saa sellest kohast ära.   Ä’b sǭ sīest kūožõst jarā.

Ma ei saa paiga pealt ära.   Ma ä’b sǭ pāika pǟldõst jarā.

Las ma saan jalust [~ jalge alt] ära.   La’z ma sǭgõ jālgad aldõst jarā.

Sellele neiule sa ligi ei saa.   Sīe neitstõn sa le’žgõl ä’d sǭ.

Ei saa mööda.   Ä’b sǭ pi’ddõz.

Sealt ta alt välja ei saa.   Sǟ’ldõ ta aldõst ulzõ ä’b sǭ.

Saadakse välja oma voli peale.   Sǭbõd eņtš valdõz ulzõ.

Ma pääsesin surma suust.   Ma sai nǭ’võ sūstõ ulzõ.

Ma sattusin ta küünte vahele.   Ma sai tä’m kīndõd va’izõ.

Ma sain välja ta küünte vahelt.   Ma sai ulzõ tä’m kīndõd va’istõ.

Ma sain temast lahti.   Ma sai tä’mstõ vāldiņ.

Nendest, kel oli kõva uni, [kes] ei või üles saada, öeldi: magab nagu kott.   Näntõn, kīen vȯ’ļ vizā u’ņ, ä’bvõi i’lzõ sǭdõ, kītiz: magūb ne’i ku kuoț.

Ma sain sellest rahast lahti.   Ma sai sīestõ rǭ’stõ vāldiņ.

1863. a raamatuid ma veel ei ole pääsenud oma käes hoidma.   1863. ā. rǭntidi ma ve’l ä’b ūo eņtš kä’dsõ sǭnd pidām.

						
päästa
  glǭ’ibõ, pästõ vt
(päästa)

Päästa, mis veel päästa annab.   Pästā, mis ve’l pästõ sǭb.

Mõni loom, kellel on häda, läheb hukka; keda päästetakse.   Mingi lūomõz, kīen u’m vigā, lǟ’b pū’oštõ; kīenta glǭibõb.

Inimest ka võib päästa, aidata.   Rištīngt ka võib glǭibõ, ä’bțõ.

						
päästmine
  pästāmi s
(päästmine)

päästelaev   pästāmiz kuo’ig

						
paat
(a)   lǭja s
(paat)

allveepaat   vie’da’lli lǭja

paadi magu   lǭja ma’g

See on paat.   Se u’m lǭja.

Paat uppus ära, siis ta läks põhja.   Lǭja upāndiz jarā, si’z ta lekš pū’ojõ.

Paatidega on viidud vilja sinna ja laaditud laevadesse.   Lǭjadõks vīdõt u’m viļļõ sīņõz ja lǭḑtõd kuoigīz.

(b)   venī s
(paat, laevapaat)
						
paavst
  pāvest s
(paavst)
						
paber
  papīer s
(paber)
						
padi
  paḑā s
(padi)

udusulgedest padi   dūoņõst paḑā

						
padjapüür
  paḑā|ǭ’rõn s
(padjapüür)
						
pael
(a)   līnta s
(pael, lint)
(b)   pa’ggõl s
(pael)
(c)   siḑīm s
(pael, köis)
						
päev
(a)   pǟva s
(päev)

päev otsa, päev läbi   pǟva le’bbõ

päevast päeva   pǟvast päuvõ

päise päeva ajal   sieldõ pǟva āigal

päevade kaupa   pǟviņ

ühel ilusal päeval   ī’ds knaššõs pǟvas

mustadeks päevadeks   mustād pǟvad pierāst

häid päevi näha   jõ’vḑi päuvḑi nǟ’dõ

noores eas   nūorši päuvši

vanaduspäevil   va’ņši päuvši

Kõik päevad on jumala päevad.   Amād pǟvad at jumāl pǟvad.

Ta päevad on loetud.   Tä’m pǟvad at lu’gdõd.

Ta päevad on täis, on kokku loetud, arv täis.   Tä’m pǟvad attõ tǟdõd, attõ ku’bbõ lu’gdõd, lu’g täuž.

Kui sa elad, siis sa veel palju päevi näed.   Ku sa jelād, si’z sa vēl pǟgiņ päuvḑi nǟd.

(b)   pǟva s
(päike, päev)

päikeseloojang   pǟva mǭ’lē’mi

sellist, mida ei ole päikse all   seļļizt, mis ä’b ūo pǟva allõ

päevselge   sieldõ ne’iku pǟva

selge nagu päike   sieldõ ne’iku pǟva

Päike paistab.   Pǟva pāistab.

Päike tõuseb.   Pǟva kārgõb.

Päike läheb looja.   Pǟva lǟ’b lūojõ.

Päike kõrvetab.   Pǟva kitāb.

Päike läks pilve taha.   Pǟva lekš vi’zzõ.

Päike on pilve taga.   Pǟva u’m vizās.

Päike tuli pilve alt välja.   Pǟva tu’ļ pīla aldõst ulzõ.

Ta istus maja äärde päikse kätte.   Ta istīz tubā kilgõ pǟva kä’ddõ.

Lapsed peesitavad päikese käes.   Lapst peislõbõd pǟva kä’ds.

Päike paistab, vihma sajab, siis surnud tantsivad.   Pǟva pāistab, vī’mõ sadāb, si’z mirīņõd daņtšõbõd.

Iga asi tuleb avalikuks [~ päeva kätte].   Jegā ažā tulāb pǟva kä’ddõ.

						
päevane
  pǟvaļi adj
(päevane)

päevane teenistus   pǟvaļi pālka

						
päevik
  pǟva|rǭntõz s
(päevik)
						
pagar
  bekār s
(pagar)
						
pagas
  bagāž s
(pagas)
						
paha
(a)   ä’b|jõvā s
(paha)

paha teha   ä’bjõ’vvõ tī’edõ

(b)   slikțõm s
(paha, halb)

Sa mõtled minust halba.   Sa mõtlõd mi’nstõ slikțõmtõ.

						
paha
  ä’b|jõvā, ti’g adj
(paha)

paha maik   ti’g makā

paha meel   ti’g mēļ

Piiskop tuli kuninga juurest paha meelega koju.   Bīskop tu’ļ kēņig jūstõ ti’g mīelkõks kuodāj.

						
paha
  slikțõ adj
(halb, paha)

halb ilm   slikțõ āiga

paha süda   slikțõ dūš

halvaks pidada   slikțõks pi’ddõ

paha meel   slikțõ mēļ

paha pea   slikțõ pǟ

paha süda   slikțõ sidām

Hakkas halb.   Īrgiz īedõ slikțõ.

Tal on halb.   Tä’mmõn u’m slikțõ.

See ei teeks halba.   Se ä’b līks slikțõks.

Süda läheb pahaks.   Slikțõ sidām īeb.

Tal on süda paha.   Tä’mmõn u’m slikțõ sidām.

						
pahandada
  kõzātõ vt
(pahandada, vihastada)

See pahandas teda.   Se kõzātiz tǟnda.

						
pahandada
  kõzīņtõ vi
(pahandada)

Ta pahandab pisiasjade üle.   Ta kõzīņtõb i’ļ tūltouvõd.

						
pahandus
(a)   kimp s
(pahandus, tüli)

Ma jäin sinuga kimpu, me tülitseme.   Ma ei si’nkõks kimpõ, mēg rīdļõm.

(b)   kõzā s
(pahandus)

Mikīļist oli ainult pahandust.   Mikīļõst vȯ’ļ set kõ’zzõ.

						
pahane
(a)   nukkõr adj
(pahane)

pahaseks saada   nukkõrõks sǭdõ

(b)   possõn adj
(morn, pahane)
						
pähkel
  pē’gõz s
(pähkel)

pähkleid korjata   pē’gidi kuoŗŗõ

						
paigaldada
  pāikaltõ vt
(paigaldada)
						
paigutada
(a)   krǭmõ vt
(tõsta, paigutada)
(b)   pāikastõ vt
(paigutada)
						

Redzami 2501 - 2524 no 4465 šķirkļiem