Lǭja si’z set lǟ’b, ku tǟnda airõdõks sȭidab.
Lǭjaks sȭidab.
Kalāmī’ed sȭidabõd a’igõ.
Kalāmī’ed tǭ’bõd sõidõ i’lzpē’ḑõn, bet tūļ u’m vastõ.
Ta ä’b sȭita jemiņ a’ilõ.
Ne sȭitabõd.
Ma ä’b sȭita jemīņ.
Ta ä’b ūo sõitõn jengõ.
mūnda sõnāks
ī’d sõnāks
eņtš sõnādõks kītõ
sõ’nnõ kūlõ
sõ’nnõ võtta
sõ’nnõ tūodõ
Ta võtāb eņtš sõnād tā’giž.
Ma i’z sǭ mittõ sõ’nnõ sūstõ ulzõ – ädāgiz.
Mi’n eitõ sõnād kurkõ, ä’b või ulzõ kītõ.
Si’nnõn ä’b tu’l sõ’nnõ ä’b sūstõ, ä’b piergõst.
sõ’nnõ pi’ddõ
sõ’nnõ murdõ
Ku ma eņtš sõnā tä’mmõn āndiz, ma pidāb eņtš sõ’nnõ.
Sõ’ņšlõb – ne’iku mǟ’dlõb.
Tulāb seļļi jeng atroug, sõ’ņšlõb tā’giž.
