mǭ *12 s (a) maa, maapind ▫ zeme, zemes virsa ♦ mier ja mǭ pǟl merel ja maal ▫ uz jūras un sauszemes; kabāl mǭdõ tükk maad ▫ gabals zemes; mǭdõ sǭņ jarā pa’llõ maani maha põleda ▫ nodegt līdz pamatiem [~ zemei]; mǭdõ je’llõ maad harida ▫ apstrādāt zemi; mǭsõ ma’ggõ maas lamada ▫ gulēt zemē; mǭstõ i’lzõ nustõ 79/1 maast üles tõsta ▫ pacelt no zemes; mǭstõ i’lzõ sǭdõ KK78 maast üles saada ▫ tikt augšā no zemes ● Mä’d mǭ u’m sūr ja rikāz. Meie maa on suur ja rikas. ▫ Mūsu zeme ir liela un bagāta. Ne’iku mǭ palāb mi’n jālgad allõ, ne’i tǭ’b lǟ’dõ. KK77 a Nagu maa põleb mu jalge all, nii tahan minna. ▫ Kā zeme deg zem manām kājām, tā gribu iet. Siedā ä’d līeda sa mǭ pǟl. Seda ei leia sa maa peal. ▫ Zemes virsū tu to neatradīsi. U’m võtāmõst duņtš mǭstõ i’lzõ, algõ ta pī’lõg mǭsõ. KK78a37 Peab võtma pussi maast üles, et see ei vedeleks maas. ▫ Jāpaceļ duncis no zemes, lai tas nestāvētu uz zemes. Sīen u’m je’lsõ mǭ jālgad allõ – ä’b ūo seļļi rištīng, kis pī’lõb kūož pǟl. KK77 a Sellel on elus maa jalge all – ei ole selline inimene, kes seisab koha peal. ▫ Tam ir dzīva zeme zem kājām – nav tāds cilvēks, kas stāv uz vietas. (b) maa, muld ▫ zeme, augsne ♦ mǭdõ kindõ maad künda ▫ art zemi; mǭdõ vä’gtõ maad väetada ▫ mēslot zemi; mǭ’zõ killõ maha külvata ▫ iesēt zemē; mǭ’zõ mattõ maha matta ▫ aprakt, apglabāt; mǭ’zõ pānda maha panna ▫ iedēstīt; mǭ si’zzõl stǭdõ KK78b61 maha istutada ▫ iestādīt zemē ● Panāb na’ggõrd (~ sīpõld) mǭ si’zzõl. Pannakse kartulid (~ sibulad) maha. ▫ Iestāda kartupeļus (~ sīpolus). Võtāb na’ggiri mǭstõ i’lzõ. KK78b61 Võetakse kartuleid. ▫ Novāc kartupeļus. Võtāb bīetõd (~ strīnkõd) mǭstõ i’lzõ. KK78b61 Võetakse peedid (~ kaalikad) üles. ▫ Novāc bietes (~ kāļus). (c) maa, provints ▫ lauki, province ● Mǭlõ ve’l u’m lūnda. Maal on veel lund. ▫ Laukos vēl ir sniegs. Mǭlõ ve’l lu’m katāb mǭdõ. Maal veel lumi katab maad. ▫ Laukos vēl sniegs sedz zemi.

Mi’n tǭți te’i tarās seļļizt kūožõd, kus i’z või mǭdõ tī’edõ, te’i tarā immõr, te’i aplōkaks. Minu isa tegi aias sellised kohad, kus ei võinud põllumaad teha, tegi aia ümber, tegi kopliks. ◦

126?

mǭ|īlma *34 s maailm ▫ pasaule

● Se vȯlks nemē mūst knašīmst mǭīlmast ä’bku mä’d. See oleks nagu muust ilusamast maailmast kui meie oma.

● Vī’emõr|kīela, se vȯ’ļ seļļi mǭīlmali ažā, sīekõks si’z lǭtõl ne’i ävõi bro’utšõ. Aisakell, see oli selline ilmalik asi, sellega siis jumalateenistusele ei või sõita. ◦