Sõnad
vastõ1
{vastõ}
omadussõna 118
  • vastik, vastumeelne

    seļļi, mis u’m vastõ
    selline, mis on vastik

    Ku sīemnāiga u’m vastõ, si’z ä’b või nīelõ, ä’b lǟ’ luoikõ.
    Kui söök on vastik, siis ei või neelata, ei lähe alla.

vastõ2
{vastõ}
määrsõna
  • a)
    vastu

    vastõ nūzõ
    vastu hakata

    vastõ võttõ
    vastu võtta

    vastõ tūlda
    vastu tulla

    vastõ sǟdõ
    vastandada

    vastõ rõkāndõ
    vastu rääkida, vaielda, väita

    vastõ pī’lõ
    vastu seista, vastanduda

    vastõ pi’ddõ
    vastu pidada

    vastõ pānda
    vastu panna

    vastõ pa’llõ
    põhja kõrbeda

    vastõ lǟ’dõ
    vastu minna

    vastõ kuostõ
    vastata

    vastõ ki’llõ
    vastu kajada

    vastõ kī’edõ
    põhja keeda

    vastõ kǟ’dõ
    vastu käia

    vastõ je’llõ
    vastu töötada

    vastõ andõ
    vastu anda

    Ta tulāb vastõ.
    Ta tuleb vastu.

    Tūļ u’m vastõ.
    Tuul on vastu.

    Tuoi ä’b või si’nnõn vastõ pi’ddõ.
    Teine ei või sulle vastu pidada.

    Jegāī’d tārpaliz nõ’v ma võtāb tienāndõksõks vastõ.
    Iga kasuliku nõu ma võtan tänuga vastu.

  • b)
    kokku

    vastõ pūtõ
    kokku puutuda

vastõ3
{vastõ}
postpositsioon
  • a)
    vastu

    Istā mi’n vastõ!
    Istu mu vastu!

    Se āina u’m pǟpȯ’ddimiz vastõ.
    See rohi on peavalu vastu.

    Pūoga astāb izā vastõ.
    Poeg astub isa vastu.

  • b)
    vastas

    Sǟ’lõz attõ Ūdkilā vastõ sūod, mis sǭbõd nuttõt Nabāldõd.
    Seal on Uusküla vastas sood, mida nimetatakse Nabāld’id.

vastõ4
{vastõ}
prepositsioon
  • vastu

    vastõ tūldõ
    vastu tuult

    vālda ma’g vastõ päuvõ
    valge kõht vastu päikest

    Ta paijiz kaššõ vastõ karrõ.
    Ta paitas kassi vastu karva.

    Ta rabīz kä’d vastõ mi’n kätā.
    Ta lõi käe vastu minu kätt.

    Sīlma vastõ silmõ ja āmbaz vastõ āmbazt.
    Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.

vastõ andõ
{vastõ andõ}
  • vastu anda
vastõkil
{vastõ|ki’l}
substantiiv 72
  • vastukaja
vastõkuostāji1
{vastõ|kuostāji}
substantiiv 175
  • a)
    kostja
  • b)
    vastutaja
vastõkuostāji2
{vastõ|kuostāji}
omadussõna 175
  • vastutav

    vastõkuostāji tuoimiji
    vastutav toimetaja

vastõm
{vastõm}
substantiiv 153
  • vastand
vastõmi
{vastõmi}
substantiiv 188
  • vastandlik
vastõmīelkõks
{vastõ|mīelkõks}
määrsõna
  • vastumeelselt
vastõmit
{vastõmit}
substantiiv 136
  • vastandlikkus
vastõmtõ
{vastõmtõ}
tegusõna 53a
  • vastandada
vastõmtõks
{vastõmtõks}
substantiiv 193
  • vastandus
vastõnūzimi
{vastõ|nūzimi}
substantiiv 188
  • ülestõus
vastõpanmi
{vastõ|pa’nmi}
substantiiv 187’
  • vastupanu
vastõpēḑõn
{vastõ|pē’ḑõn}
määrsõna
  • vastastikku

    Lǟ’mõst u’m vastõpē’ḑõn, ī’dtuoizõn jo le’žgõl.
    Peab minema vastastikku, üksteisele lähemale.

vastõrõk
{vastõ|rõk}
substantiiv 79
  • vastuväide
vastõrõkāndimi
{vastõ|rõkāndimi}
substantiiv 188
  • a)
    vasturääkimine, vastuvaidlemine
  • b)
    vasturääkivus, vastuolu
vastõst
{vastõst}
postpositsioon
  • vastast

    Ta lekš jarā mi’n vastõst.
    Ta läks ära mu vastast.

vastõtǟntõks
{vastõ|tǟ’ntõks}
substantiiv 192’
  • vaste
vastõtūļ
{vastõ|tūļ}
substantiiv 200
  • vastutuul
vastõvait
{vastõ|va’it}
substantiiv 137’
  • vastukaal
vastõvõtāji
{vastõ|võtāji}
substantiiv 175
  • vastuvõtja
vastõvõtāmi
{vastõ|võtāmi}
substantiiv 188
  • vastuvõtt