Sõnad
abi

A’b tu’ļ õigiz āigal.   Abi tuli õigel ajal.

Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.   Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.

Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.   Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.

Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.   Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.

a’bbõ andõ   abi anda

a’bbõ vȯtšõ   abi otsida

õlg

Pǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd.   Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud].

abīdi nustõ   õlgu kehitada

a’bbõl adv
appi, abis

A’bbõl!   Appi!

Ma võtīz tä’m eņtšõn a’bbõl.   Ma võtsin ta enesele appi.

Ta kǟ’b muntõn a’bbõl.   Ta käib teistel abis.

a’bbõl kǟ’dõ   abis käia

a’bbõl lǟ’dõ   appi minna

a’bbõl nuttõ   appi hüüda

a’bbõl vȱlda   olla abis

habe

a’bbõndõks mīez   habemega mees

a’bbiņi a’jjõ   habet ajada

a’b|jelāmi s ¤188
abielu

a’bjelāmizt murdõ   abielu rikkuda

a’bjelāmizt rikkõ   abielu rikkuda

(a) abiline

Vanātǭți vȯļ āinaāigal sūr a’bli.   Vanaisa oli heinaajal suur abiline.

(b) abi

direktor abli   direktoriabi

habemik, habemega

Siedā a’bnizt lǟ’ks jarā kerīkšõ.   Seda habemesse kasvanut peaks pügama.

habemik

Paldīņ nǟb pǟgiņ a’bnikiži.   Praegu näeb palju habemikke.

Ta rõkāndõb ī’d a’bnikizõks.   Ta räägib ühe habemikuga.

a’b|pūol s ¤202
abikaasa

Mēg jegāikš ārmaztõm ja ouvõstõm eņtš a’bpūolt.   Me igaüks armastame ja austame oma abikaasat.