Sõnad
abi

A’b tu’ļ õigiz āigal.   Abi tuli õigel ajal.

Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.   Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.

Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.   Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.

Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.   Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.

a’bbõ andõ   abi anda

a’bbõ vȯtšõ   abi otsida


õlg

Pǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd.   Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud].

abīdi nustõ   õlgu kehitada

abbõl * adv
appi, abis

A’bbõl!   Appi!

Ma võtīz tä’m eņtšõn a’bbõl.   Ma võtsin ta enesele appi.

Ta kǟ’b muntõn a’bbõl.   Ta käib teistel abis.

a’bbõl kǟ’dõ   abis käia

a’bbõl lǟ’dõ   appi minna

a’bbõl nuttõ   appi hüüda

a’bbõl vȱlda   olla abis