Sõnad
strōip
{strǭip}
substantiiv 122
  • karistus
strōipõ1
{strǭipõ}
tegusõna 53a
  • a)
    tabada

    Sa laskūd, u’m tī’emõst ne’i, ku sa strǭipõd.
    Sa lased, peab tegema nii, et sa tabad.

  • b)
    juhtuda, sattuda

    Ä’b ūo strǭipõn nǟ’dõ.
    Ei ole juhtunud nägema.

    Ma ä’b ūo strǭipõn kūlõ seļļizt sõ’nnõ.
    Ma ei ole juhtunud kuulma sellist sõna.

strōipõ2
{strǭipõ}
tegusõna 53a
  • a)
    karistada
  • b)
    trahvida
strōiptõd
{strǭiptõd}
substantiiv 154
  • karistatu