Mi’nnõn u’m ma’g täuž.
Mul on kõht täis.

Ma’g ä’b lǟ’ le’bbõ.
Kõht on kinni [~ ei lähe läbi].

Sīen ju tegīž u’m sūr ma’g.
Sellel on ju jälle suur kõht.

Ma u’m ma’g pǟl mǭsõ.
Ma olen kõhuli maas.

Rištīng īeb ja’mdõks, ta kazātõb siedā ma’ggõ set.
Inimene läheb paksuks, ta kasvatab seda kõhtu vaid.

Sūold at ma’gsõ.
Sooled on kõhus.

Ma’g u’m täuž ne’iku būnga.
Kõht on täis nagu trumm.

Minā ne’i äb või täsā magātõ.
Mina nii ei või siin uinuda.

Eņtš ūdtõd lēba u’m ma’gḑi.
Enda küpsetatud leib on maitsev.

Ne’i u’m ma’gḑi sīemnāiga, ku amā kīel võib jarā jamstõ.
On nii maitsev söök, et kogu keele võib ära hammustada.

Se u’m sūr ma’gḑim.
See on suur hõrgutis.

Mǭŗa u’m ma’gḑõ ne’iku tsukkõrz.
Mari on magus nagu suhkur.

Läpš magūb jemā jūsõ.
Laps magab ema juures.

Sǟ’l magūb jemā lapsõks.
Seal magab ema lapsega.

Ta magūb īed ja pǟvad le’bbõ.
Ta magab ööd ja päevad läbi.

Ma magīz tä’m jūsõ i’ļ īe.
Ma magasin ööd tema juures.

Jǭņõn vȯ’ļ āiga ma’ggõ.
Jaanil oli aeg magada.

Ma tǭ’b ma’ggõ, no’vvõmõst um.
Ma tahan magada, peab puhkama.

Ei ma’ggõm ne’iku piški siļk.
Jäi magama nagu pisike silk.

Pȯis magīz sīe neitstõks.
Poiss magas selle tüdrukuga.

Ta magūb rujā.
Ta lamab haigena.

Paŗīm sūtäuž sūolizt ä’bku ma’gtäuž ma’gḑizt.
Parem suutäis soolast kui maotäis magedat.

Mēg vaņtļizmõ Šlītõr mä’galīzt ja mä’galīz nītidi.
Me vaatlesime Šlītõri mäe jalamit ja jalami niite.