-
kuuline
kūi tīe
kuuline töö
-
kuigi
Se ä’b ūo kui sūr.
See ei ole kuigi suur.
-
kui
kui kōgiņ
kui kauaku pǟgiņ
kui paljukui knaššõ
kui ilustiKui ka’j!
Kui kahju!Se ä’b ūo kui sūr.
See ei ole kuigi suur.
-
a)kuidas
Kui jelād?
Kuidas elad?Kui ne’i?
Kuidas nii?Kui sa kītizt?
Kuidas sa ütlesid? -
b)kui, nagu
lōlab kui lind
laulab kui lind -
c)kuidagi
kui ä’b kui
kuidagiviisi -
d)nii et
Sõ’vlõb, kui sa kīskõkst nǭ’gõ kațki.
Sügeleb, nii et sa kisuksid naha katki.
-
a)kui
Ta sǭ’rgõb flintõks, kui ä’b lask set.
Ta valvab vintpüssiga, kui vaid ei lase. -
b)kui, küll
-
a)kuidas ... nii, nagu … nii
Kui ma mūoštab, ne’i ma lōlab.
Kuidas ma oskan, nii ma laulan.Kui ma pa’ņ lo’vvõl, ne’i ma ei ma’ggõm.
Nagu ma heitsin voodisse, nii ma jäin magama. -
b)nii ... kui ka
Se u’m tīend tīe lǟlamõks kui oppijiztõn, ne’i ka opātijin.
See on teinud töö raskeks nii õppijatele kui ka õpetajale.
-
kuidagi
mittõ kuigid
mitte kuidagiSiedā lǟ’ks kuigid vaļmõks sǭdõ.
Seda tuleks kuidagi valmis saada.
-
kuidagi
Ma võib midēgõst ne’i ȭŗikšõ kuigõd.
Ma võin midagi nii kuidagi hõõruda.
-
kuidagi
Lapst vā’giž kuigõst eņtš va’is rõkāndõbõd.
Lapsed räägivad kuidagi vaikselt omavahel.
-
koelõng
li’nnizt lūoimad, villizt ku’igõd
linased lõimed, villased koelõngad
-
kuidagi
I’bbi kuigõz ne’i ä’bjõvīst kāndab.
Hobune kuidagi nii halvasti kannab.
-
a)kuivada
ku’bbõ kuijõ
kokku kuivadaǬ’rõnd kuijõbõd.
Pesu kuivab.Jarā kuijõn ne’i ku ǭbõpū, vǭjli.
Ära kuivanud nagu haavapuu, lahja. -
b)kuivada, kuivaks muutuda
Sū kūjõb.
Suu kuivab.Tikkiž kūjõb jarā.
Kõik kuivab ära.
-
kuivanud
-
ahtraks, viljatuks
Mä’d nī’em ei kuijõǭ’dõrt.
Meie lehm jäi umbahtraks.
-
aher, viljatu
-
vikati, kühvli vms käepide