Sõnad
kappiļ
{kappiļ}
substantiiv 222
  • a)
    kõblas, maakirves

    Vanāst ūdtõ mǭdõ te’i kappiļõks.
    Vanasti uut maad tehti maakirvega.

  • b)
    ristteraga kirves
    etn

    Se u’m seļļi kappiļ, grūoipkappiļ, missõks tīeb grūoipõ, kappiļtõb mȯļdõ.
    See on selline kõblas, künakirves, millega tehakse renni, raiutakse küna.

kappiļțõ
{kappiļțõ}
tegusõna 53a
  • kõblata

    Lǟ’ks kappiļtõ mǭdõ. ~ Piḑīks kappiļțõm mǭdõ.
    Peaks kõplama maad.