Sõnad
dīk
{dīk}
substantiiv 122
  • tiik
Dīk nīt
{Dīk nīt}
mitmeosaline kohanimi
dikți
{dikți}
määrsõna
  • valjult

    Ta lugūb pǭțiri dikți.
    Ta loeb palveid valjult.

dikțit
{dikțit}
substantiiv 136
  • tugevus
dikțõ1
{dikțõ}
määrsõna
  • pingsalt, tugevalt, väga

    Ta kūldõb ne’i dikțõ, ne’i ku kūorad likkõbõd.
    Ta kuulab nii pingsalt, nii et kõrvad liiguvad.

dikțõ2
{dikțõ}
omadussõna 118
  • tugev

    dikțõ ǭ’rõn
    tugev riie