Sõnad
brūik
{brūik}
substantiiv 122
  • tava

    Līvliztõn vȯ’ļ brūik Sūr neļļõndpǟvan lǟ’dõ bikt jū’r.
    Liivlastel oli tava suurel neljapäeval minna armulauale.

brūikõ
{brūikõ}
tegusõna 53a
  • pruukida, tarvitada

    aiņḑi brūikõ
    rohtu pruukida

    sūdõ brūikõ
    suud pruukida

    Ma brūikõb pǟgiņ vȯ’zzõ, tuoi ne’ije’n ä’b brūik siedā vȯ’zzõ.
    Ma tarvitan palju liha, teine nii palju ei tarvita seda liha.