Ni u’m ikškõrd arm mǭ pǟl.
Nüüd on ükskord rahu maa peal.

Pȯisõn u’m arm neitst vast.
Poisil on armastus neiu vastu.

Ta u’m ārmakstiji.
Ta on kokkuhoidlik

Ta ārmakstõb rǭ’dõ.
Ta hoiab raha kokku.

Rǭ’dõ u’m ārmakstõmõst.
Raha peab kokku hoidma.

Ma pidāb tagāvarāks midēgõst, rǭ’dõ ārmakstõb, ma ä’b ānda ne’i je’n rǭ’dõ ulzõ.
Ma hoian midagi tagavaraks, raha hoian kokku, ma ei anna nii palju raha välja.

Mi’n u’m jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst, eņtš jemān.
Mul on hea suutäis, ma hoian seda oma laste jaoks, oma emale.

Jemā u’m mi’nnõn ārmaz.
Ema on mulle armas.

Lapst ārmaztõbõd va’nbiži.
Lapsed armastavad vanemaid.

Ma ārmaztõb sīnda!
Ma armastan sind!

Mä’ddõn u’m ve’ggi armij.
Meil on tugev armee.

Pȯis ārmikšõb neitstõ, ta tǟnda sūdlõb, ta tǟnda silāstõb.
Poiss hellitab tüdrukut, ta teda suudleb, ta teda paitab.

Pūošõd ārmikšõbõd neitsõd immar.
Poisid mehkeldavad tüdrukute ümber.

Ta u’m armka’dli eņtš naiz pǟl.
Ta on armukade oma naisele.

Ta āndiz vanā Gǟdõn armleibõ.
Ta andis vanale Gǟdale armuleiba.

Ǟrma katāb pūḑi.
Härmatis katab puid.

Pūd ǟrmatõbõd.
Puud härmatavad.