Ǭra ēstli mūoštab līvõ kīeldõ.
Harv eestlane oskab liivi keelt.

Ta lǟ’b ǭrastiz kinō.
Ta käib harva kinos [~ Ta läheb harva kinno].

Ǭŗaks pū’dstõb ǭ’riņi.
Harjaga puhastab riideid.

Vanāst ǭŗaks sigīz pǟdõ.
Vanasti soeti soaga pead.

Kikkõn u’m sūr ǭŗa.
Kukel on suur hari.

Pivālindõn u’m taļ ǭŗa pǟl piezā.
Toonekurel on lauda katuseharjal pesa.

E’žmi ǭŗa, tuoi, kuolmõz, laigā ǭŗa; ǭŗa pǟl u’m laid ve’ž.
Esimene leetseljak, teine, kolmas, lai leetseljak; leetseljaku peal on madal vesi.

Lǭja sai ǭŗad pǟl immar eitõd.
Paat sai leetseljakute peal ümber heidetud.

Ǭŗad valābõd.
Leetseljakutel valavad lained.

Vȯ’ļ kūldtõb ōŗandõks ja rǟkandõks.
Oli kuulda karjumist ja kisa.