Sõnad
ab1
{a’b}
substantiiv 72
  • abi

    a’bbõ andõ
    abi anda

    a’bbõ vȯtšõ
    abi otsida

    A’b tu’ļ õigiz āigal.
    Abi tuli õigel ajal.

    Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.
    Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.

    Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.
    Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.

    Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.
    Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.