-
abi
a’bbõ andõ
abi andaa’bbõ vȯtšõ
abi otsidaA’b tu’ļ õigiz āigal.
Abi tuli õigel ajal.Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.
Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.
Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.
Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.
-
õlg
abīdi nustõ
õlgu kehitadaPǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd.
Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud].
-
appi, abis
a’bbõl kǟ’dõ
abis käiaa’bbõl lǟ’dõ
appi minnaa’bbõl nuttõ
appi hüüdaa’bbõl vȱlda
olla abisA’bbõl!
Appi!Ma võtīz tä’m eņtšõn a’bbõl.
Ma võtsin ta enesele appi.Ta kǟ’b muntõn a’bbõl.
Ta käib teistel abis.
-
habe
a’bbõndõks mīez
habemega meesa’bbiņi a’jjõ
habet ajada
-
habemeajaja
-
juuksur, juuksurisalong
-
habemekarv
-
habras
a’bbõrz pū
habras puua’bbõrd tēgald
haprad tellised
-
aabits
-
ilmaütlev, abessiivlingv
-
abielu
a’bjelāmizt murdõ
abielu rikkudaa’bjelāmizt rikkõ
abielu rikkuda
-
abil, abiga
jumāl a’bkõks
jumala abil
-
alaltütlev, ablatiivlingv
-
a)abiline
Vanātǭți vȯļ āinaāigal sūr a’bli.
Vanaisa oli heinaajal suur abiline. -
b)abi
direktor abli
direktoriabi
-
abaluuanat
-
abielumees
-
abielunaine