Sõnad
ab1
{a’b}
substantiiv 72
  • abi

    a’bbõ andõ
    abi anda

    a’bbõ vȯtšõ
    abi otsida

    A’b tu’ļ õigiz āigal.
    Abi tuli õigel ajal.

    Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.
    Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.

    Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.
    Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.

    Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.
    Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.

ab2
{a’b}
substantiiv 72
  • õlg

    abīdi nustõ
    õlgu kehitada

    Pǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd.
    Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud].

abbõl
{a’bbõl}
määrsõna
  • appi, abis

    a’bbõl kǟ’dõ
    abis käia

    a’bbõl lǟ’dõ
    appi minna

    a’bbõl nuttõ
    appi hüüda

    a’bbõl vȱlda
    olla abis

    A’bbõl!
    Appi!

    Ma võtīz tä’m eņtšõn a’bbõl.
    Ma võtsin ta enesele appi.

    Ta kǟ’b muntõn a’bbõl.
    Ta käib teistel abis.

abbõnd
{a’bbõnd}
substantiiv pl 213’
  • habe

    a’bbõndõks mīez
    habemega mees

    a’bbiņi a’jjõ
    habet ajada

abbõndajāji
{a’bbõnd|ajāji}
substantiiv 175
  • habemeajaja
abbõndajtõks
{a’bbõnd|a’jtõks}
substantiiv
abbõnz
{a’bbõnz}
substantiiv 213’
  • habemekarv
abbõrz
{a’bbõrz}
omadussõna 214’
  • habras

    a’bbõrz pū
    habras puu

    a’bbõrd tēgald
    haprad tellised

ābēd
{ābēd}
substantiiv pl
  • aabits
abesīv
{abesīv}
substantiiv 127
  • ilmaütlev, abessiiv
    lingv
Ābist mäg
{Ābist mä’g}
mitmeosaline kohanimi
abit
{abit}
substantiiv 136
abjelāmi
{a’b|jelāmi}
substantiiv 188
  • abielu

    a’bjelāmizt murdõ
    abielu rikkuda

    a’bjelāmizt rikkõ
    abielu rikkuda

abkõks
{a’bkõks}
postpositsioon
  • abil, abiga

    jumāl a’bkõks
    jumala abil

ablatīv
{ablatīv}
substantiiv 127
  • alaltütlev, ablatiiv
    lingv
abli
{a’bli}
substantiiv 187’
  • a)
    abiline

    Vanātǭți vȯļ āinaāigal sūr a’bli.
    Vanaisa oli heinaajal suur abiline.

  • b)
    abi

    direktor abli
    direktoriabi

ablū
{a’b|lū}
substantiiv 12
  • abaluu
    anat
abmīez
{a’b|mīez}
substantiiv 158
  • abielumees
abnai
{a’b|nai}
substantiiv 180
  • abielunaine