V 54 Kui mīen um ouk su’ggõn Jumāl um jellõn seļļiz strēk un um tōnd saldõmt jūodõ. Ta um mõtlõn, ku vȯlks īd pūn irgõmõst saldõst vietā jūokštõ. Ta um kītõn, laz kõuvõz irgõg jūokštõ un laz vȯlks neiī’ž-šaldõ ku nūoŗ neitst butš. Un se kõuvõz, kis kazāb liegā (~kažiz) sizāl, sīen laz vȯlkõ neiku veiž – neiīž ku sīe neitstõn, kis um mustā. Un nei ka u’m: sīe kõuvõn, kis kazāb kūja pǟl, um saldõ kȭļõm un sīen, kis kazāb sūos vied sizāl, um seļļi ku veiž. Ōdõm um lǟnd iedõm mändrõkst kōuvõst. Nuoiedõn un istõn ī’ sīe kand pǟl. Ta maņņõn, ku pierz īeb kažīzõks un irgõb ūdõ. Ta vel um istõn un istõn. Ku um vȯnd mändrõks vaļmõz, ta um tōnd nūzõ, bet vȯnd pie-ūnd kand jūr kand jūr vi’zzõ. Ikš kõrd kōļõn nūzõ – äb ūo sōnd. Kōļõn nūzõ tuoistā kõrd – siz um amāl joudõl kīskõn, neiku um nokīskõn bikšõd puoj lejā-kabālõks ulzõ. Lǟnd ma’ggõm pǟva kä’ddõ. Sǟl teiž kärmõst attõ tunnõd un irgõnd sīedõ īd piškiz ouk un sīenõd nei kōgiņ, kamät um vȯnd duobõnz le’bbõ. Un kis äb usk, laz apvaņtļõg, ku mīedõn paldīž vel um nei.
