Un ni set nǟnõd, ku seļļi mustā’ (!) nekā pizār, un ka’ddõn nei järā, ku mittõ äb ūo sōnõd nǟdõ, – vaņ še ni vȯļ še te’b, se buŗā. Un se neitst um sōnd tierrõks. Ne, mis attõ pandõd pids täpandidi un tōļõz tegīž, ne sōb nuttõd nuovālkad. Pitrõg (Pr 29) Maŗi Šaltjār (s 1860)