Kr 12 Ikš-kõrd igž brūdgana Va’id-kilāst um broutšõn endž brūtõks Irē päp jūr nutām. Siz ta um kūlõn, ku koštrõgnikad kōŗa-pāņtõd āt mõtsāz zingõnd. Ta um pi’ddõn ibiz paikõl un kītõn brūțõn, ku ta lǟb bikšõd-mõtsõ, laz se brūț vȯdlõg. Brūț um vȯdlõn. Siz ta um kūlõn, ku ne kōŗa -pāņtõd mõtsās ouŗõbõd. Siz rōz aigõ, siz um tund su’iž mõtsāst ulz tä’m jūr. Ta (u) m lǟnd jedmõl ibiz pǟ jūr. Neitst um ouŗõn, laz se mīez tulg mõtsāst ulz. Neitst um lǟnd sie sei’d ajam järā ibīz jūst akkõn täm gūnka -serk vi’zzõ un kīskõn tǟnda. Nei ta um ailõn mõtsõ, nei um tund se brūdgana mõtsāst ulz un brūț um ki’zzõn tä’m kä’dst: “Kus sa nei kōgiņ vȯļḑ, ku suiž tō’ž mīnda järā sīedõ?!” Nei se brūdgana um nagrõn. Brūț um nǟnd, ku pois ambõd va’is um vȯnd pu’nni lānga täm gūnga-serkst. Ni ne āt broutšõnõd päp jūr, az päp nēḑi nutāg. Bet ni brūț um kītõn päppõn sa’lliz, algõ se päp pivan-pǟvan nēḑi nutāg, ku täma äb lǟ’ sie pȯisõn, ku se pȯis um vīlkatõks un um tōnd täm järā kīskõ riek pǟl. Siz ne āt kodai broutšõnd, bet neitst äb uo sie pȯisõn kītõn midāgid. Konnõ brūț um kītõn eņtš vanbistõn, kui täm um vȯnd sie pȯisõks. Pierrõ se pȯis um sōnd tīetõ, ku se meitst um päppõn kītõn, algõ nutāg, un ta um kītõn nei: “Koks ma vȯnd siedā teudõn (!) , ku sa min äb tu’l emīņ, siz ma vȯlks sin järā sīend rek päl!” Kr 13
