Šlītõr mägud pǟlõ kazabõd amtist lied pūd, mingiži paldiņ immarkouţižis ājgižis liedab veitõ. Sǟlõ kazab ka vel sūr papasmõd, efej, ūškakūzõ, pliedõr, jougūzõ, karlakšõd ja setmiņ mūḑi āraliži tāimidi. Šlītõr mägud aļļõ atõ lajgalist liebist nītõd ja sūrd kūzõd, piedagõd ja siegdõd mõtsad. Mõtsad atõ rikkõ mõtsa lūomõdõks ja rāgiļdõks. Sǟl līedatõbõd põddõrd, kui lajgasāralist, nei ka ǟrkasāralist, mõtsatikad, īlbukst, sudud, mõtsasigad ja pǟgiņ mõitsist lūomõd. Šlītõr mägud pǟldõ um knaš vaņţõl iļ mõtsa ladad Balti mier pǟlõ. Sieldõ ājgal um nǟdõb ka Sārmā ja sīe kāla jelud. Īra joug jūokšõb Balti mierrõ Īrakila jūsõ. Se um killõld sūr ja tõva, laz sīņõ võigõ tīedõ kalamied sadamā. Joug um rikaz kaladõks, īžkisz taļidõks. Illõpēḑis jagus jelabõd ka bībõrd. Bībõrd paldiņ atõ lajgald lǟnõd ka amad piškimist jougud kouţi Piza, Īra, Ūdkila ja Sīkrõg immar. Vidzemē: “Idamā Šveits” - Siguld, Krimuld, Toraida – rovvõs tǟdõl pandõd Maija kālmaks, mis ājgast lebbõ kǟbõd vaņţlõmõs tuontiņ NSRĪ (Nõvkub Sotsialistlist Republikõd Īt) ja munt rovvõd ekskursantõd ja turistõd.
