Sildruva kārand teritorijs, Abõva jõval kūoltal um äbkuijiji mānalli jāra, kust muimizõl alz vējõd ropist ulzõ, kis mā pēļist viedud sizald jõvagid amust atõ juba ulzõ kaddõnd. Sildruvas – värgõdāigiz mȯizõvǟrgõ tubā kuulus Zlǟkõ baronõn Heinrich von Baerõn. 1835. āigastõn täm pūoga Ulrich von Baer sīe 313 vakamā sūrit kuodānd škīnkiz eņtš kōgiņāigaliz ūoļijiz dīendõrõn – Pētõr Kāpbergõn – iļ laitmatu dēņimiz („unschuldig Dienst”) Zlǟkõ mȯizõ õukonnas. (Ja Pētõr Kāpberg um min vanāizā!) Sǟl īž Abõva kural pūol um Galmits ja Muižaraj 88 metõrt kuordõd, vermlist, väggi pistlimist, kōgaz joug pīndast iļļõ tänkõnd pāž krōvandõkst, millist knaššõmt kēriz um paļštõn “Staburag läpst” outor – Voldemar Zālītis (Valdis) eņtš tīes “Kuramā”. Abõva sidamiz jagus – Sābils – um juba hertsog ājgald irgõs knaššõ vīţõd Leţmā vīnõmäg imlist terasõdõks Abõva jõval kūoltal. Mingist kilometõrd pids õvvõ ilzõpēḑõn – ka Abõva jõval kūoltal – um lievtõb sala kȭrtanõ väntõd vel pǟtõmõt mānallist Māri kāmaŗd, bet sǟl īž kural kūoltal – Kure ouk imlistiz piškiz sillõlǟmõks – set 33 cm diametõrs. Ama Kandõva ja Sābil knaš mānist um peļļõn leţlist rov sūsõ – “Kuramā Šveits” nimmõ.
