Gramatik jaggõ kõlbõks tävtõ tǟntõkstõks iļ īeldõm. Ažasõnad formõd atõ andtõd tävdzistõz, īžkiz jagdõb deklinatsijiži (kailistõz, ku äb sā nägţõd, mingist sõnad kuoḑõn īd aga aga tuoiz deklinatsij jûrõ kõlbõbõd) . Võib lūodõ vastõrõkandõmist mūnda nõtkõm traktimi: um vel vaitõmõst, või translativ ja komitativ äb volkstõ īdiņtõb īdõ nõtkõmõ, ja või volks pidamõst nõtkõmõdõks 14., 15., 16., 17. nõtkõm, mis paradigmiš ka äb figur. Verb jagu siegid äb ūo tävdzist lebtīetõd ja se siedavīţõ sugid äb armt. Lǟks nägţõ amad võimalist formõd, äb sugid infinitivõd ja partitsipõd īd. Um jõvist, ku leksik um andtõd semantilist gruppõd pierrõ. Umiţõgõd um alaz, ku nänt vail pūtõb līvõd puojprofesijd - vejmi ja pūŗtimi. Tǟdzi volks ka transportõks sidtõd grup. Leksik jag kõlbõks tävtõ ama jengõd jeddõtunnõd geografilist kȭlbatõkstõks (joug, jāra, mier, kȭnkad, mäg, luoik ja siedavīţõ) , Kūožnimudõks (nägţõbõks: Vǟnta – Ventspils, Līepõ – Liepāja ja munt) ja ka etnonimõdõks. Vozalistõz mǟdõltõd gruppõd sõnad kolastõbõd kil tublis – rõk jagsõ. Sīenvastõ ätsmingi vȭrõmā taim ja lūomõ nim, mis līvlistõn äbtied või um tuntõb, võiks ulzõ eitõ, ja mūnda līvlistõn äb väggi ilapierrist profesij (nägţõbõks, abbõndajaji – frizieris) leksikt andõ kaḑim. Tēriņtõb um se, ku rõk ain pǟgiņ kõrd um võttõd līvõd siegast, mis sīe eņtš ājgal āndab võimist sādõ jeddõnägţõkst līvõd jelamizõst. Jõvist volks, až sieda printsipt võiks konsekventlim tǟdõ pānda.