62. Pottõrmaņ Kõrd ikš vanā kuo’ig vanād pīeldkõks puŗtõn mie’rsõ Āiga vȯnd a’mnä’mmiz ilmõ tūldõ ja kuo’ig äb uo sugīd ka lǟ’nd je’ddõpeḑõn Kuo’igmī’ed pallõnd rǭz tūldõ ja tu’lbiz īe su’ggõn kū’oḑõn tôvaz Tīrman prațțõn sapsõ munt vȯnnõd amā kouți dek pǟ’lõ Ne’i ikš ēļ nuttõn pīel tutkāmõs: »Ma ä’b sȭita jemīn pi’ddõ, ma laskūb vāldiņ!» Ro’vz äb ūotõ sǭnõd arū, kis se nutāji seļļi u’m. Pēļ vȯnd kuo’igõn vä’ggi vanā ja dek sizāl jubā märgõn, bet kapten siedā sugīd äb uo tieudõn Ta nuttõn vastõ: »Alā lask, pidā ve’l!» Kuo’ig pūŗtõn ī’dstī’d je’ddõpeḑõn. Ni nuttõn tegīž tūoizta kõrd pīel tutkāmõst: „Ma laskūb vāldiņ, ma ä’b sȭita jemīņ pi’ddõ vizās. Ja kapten tegīž nuttõn vastõ: „Pidā, alā lask!“ Kuo’ig pūŗtõn tegīž je’ddõpēḑõn ja äb uo jemīn vȯnd vālgamǭstõ kougõn. Ne’i nuttõn kuolmõz kõrd: »Ma ä’b sȭita jemīn pi’ddõ, ma laskūb vāldiņ!» Si’z kapten nuttõn vastõ: »No ku sa ä’d sȭita jemīņ pi’ddõ, si’z lask vāldiņ!» Ne’i ku ta sǭnd kītõm, ne’i ildīn pēļ lǟnd amād puŗŗõdõks ja vāntadõks i’ļ pardõ. Ēļ vel nuttõn ne’i: »Nǟd, ma jõbā kītiz, ku se pēļ lǟ’b, ku u’m revõmõst puŗŗõd ī’dõku’bbõ; ma vȯlks ī’ž rēvõn, až set kapten vȯlks vēļõn!» Ni set sǭnõd arū, ku kuoigīdjeng – pottõrman vȯnd se, kis tǭ’nd pi’ddõ pīel i’llõ, set ä’b ūo sõitõn, sīestõ ku tūļ um vȯnd vä’ggi sūr. Vȯnnõks ne vȯnnõd vālgamǭ le’žgõl. Sūr pīņimizõks perīzõks pä’zzõnd si’zzõl. Kõrd tund ī’d matruz jū’rõ, kis pī’lõn rūor jūsõ, vȭrõz mīez ja pand kīerõm kuo’ig rǭz pū’oj pūolõ. Pie’rrõ lȭinagiži tund kapten vaņțļõm kumpišõst ja ki’zzõn, mikšpierāst ta vȯļļi kīerõn kūo’ig pū’oj pūolõ. Rūormīez seļțõn, ku ikš mīez vȯļļi tä’mmõn ne’i pand. »No si’z rūor, sǭb nǟ’dõ, kus mēg pä’zzõm.»Ja rǭz āiga pie’rrõ ne nǟ’nõd ī’d lǭja ro’vžti täud. Näntõn vȯ’ļ lǟ’nd kuo’ig ukkõ. – Sieda vīțõ pottõrmaņ vȯ’ļ nēḑi pästõn.