19. Rebbi ja krūz Vȯļ vä’ggi kīebi āiga. Tīero’vz jelīzt nurm pǟlõ. Näntõn vȯļ vä’ggi sūr jūomiz nǟlga. Perīnai tuoi sūr krūz täud appõnt rokkõ tīero’vvõn jūodõbõks. Lȭinagstāigal amād lekštõ kuodāj ja unīzt tijā krūz nurm pǟlõ. Sugīz sūr tōvaz. Se pugīz krūzõ, ja krūz ūgiz ja’mdõks īelkõks kui ul. Mõtsāst pugīz ulzõ re’bbi. Ta neiz krūzõ ja kūliz siedā mä’rrõ. Ta mõtliz ku krūzõs um louv ja tǭ’ž a’ilõ tāgiž. Bet vel ikškõrd vaņtliz ne’i jõvīst; äb, krūz ī’d set līb, äb lī mingi louv. Ta sai krūz pǟlõ kõzīzõks, kui se ne’i võib tǟnda narrõ, ja tǭž krūzõn i’ļ sīe andõ vastõ. Ta pa’ņ krūz kǭņim eņtšõn ka’ggõlõ ja vīž krūz jougõ upāntõm. Se lekš vietā tǟdõks, vajīz pū’ojõ ja viedīz rebīz ka eņtšõn īņõ. Kil re’bbi tei jõ’vḑimēļi: „Krūžki, krūžki, või sa naļļõ sugīd äd mūošta?“ Krūz naļļõ iz mūošta ja rebīzõn ka vȯļ upāndõmõst sīen īņõz jarā.