Rišti räšti ja kõvr kõvriņ pids mõtšti jūoksõbõd piškimist ja sūŗimist ūrgad ja jougud, perizõks lievdõs riekkõ mierrõ. Ama sūr joug um Īrajoug. Se um tǟtõd kārtõd pǟlõ. Joug sū um tõva ja se võiks kõlbõ ka kalamied sadamaks. Piškismist jougud – Vanarūotšjoug, Pitrõgjoug, Iraijoug, Lūžjoug ja ūrgad – Kīlmaūrga, Ōstūrga, Ušiūrga, Jougštūrga, Sūrmõtsadjoug, Päpmägjoug, Kikkõnjoug, Ūžgrōv ja munt kȭlbabõd set nītõd ja tarad noratimizõks. Vigad vaizõ ja ūrgad aigõ, kus um vond tazist, lagdõ mādõ, līvlist atõ tienõd eņtš piškist nūrmõd, jengõd aijõs kāngaŗist jȭgţa vigži. Seļļist piškist nūrmõd līvlist nutabõd taradõks. Ne atõ nuttõd kūož pierrõ, kus sānõd tiedõd: Mõtsatara, Ūrgatara, Vigatara, Kȭnkatara, Rāndatara, Lagtara. Um ka mõitiži tara nimidi: Ūdõd, Aļtara, Tēļmõdtara, Sigataļļouk, Karutara, Liegatara, Ūjmatara, Uņḑtara ja ka Kºņigtara. Eņtš nimud atõ andtõd ka kȭnkadõn ja kāngaŗdõn, mingiži līvõ rāndas um pǟgiņ. Jengõd kȭnkadõn ja kāngaŗdõn um andtõd “mäg” nim, koks ka ne mittõ ležgõl äb pīlõt mägudõn. Seļļist kȭnkad ja kāngaŗd atõ: Tubamägud – kāngaŗd kōla Pempsūos, Vāldamäg, Põddõr, Koust aga aga Sūolõmäg, Tijasīlda kāngaŗ, Tiābõrmäg, Ilgõmäg. Mägudõks sābõd nuttõd ka vanamier kūolta jetmõd; Būdnikamäg, Kivštmäg, Kikkõnmäg, Šlītõrmäg ja Puţõrmäg. *
