Sõnad
  • liivi
  • läti
  • eesti
  • inglise
Search icon
ab1
{a’b}
substantiiv 144
  • abi

    a’bbõ andõ
    abi anda

    a’bbõ vȯtšõ
    abi otsida

    A’b tu’ļ õigiz āigal.
    Abi tuli õigel ajal.

    Kilāro’v a’b kuo’igmī’edõn tu’ļ aigstiz.
    Külarahva abi laevameestele tuli aegsasti.

    Kielk Tiļļõstõks āndizt ī’dtuoizõn a’bbõ.
    Kielk Tiļļõstiga andsid teineteisele abi.

    Ta vȯtšūb mi’nstõ (~ mi’n jūstõ) a’bbõ.
    Ta otsib minult (~ minu juurest) abi.

ab2
{a’b}
substantiiv 144
  • õlg

    abīdi nustõ
    õlgu kehitada

    Pǟ u’m abūd va’isõ si’zzõl vie’dtõd.
    Pea on õlgade vahele sisse tõmmatud [~ veetud].

abbõl
{a’bbõl}
määrsõna
  • appi, abis

    a’bbõl kǟ’dõ
    abis käia

    a’bbõl lǟ’dõ
    appi minna

    a’bbõl nuttõ
    appi hüüda

    a’bbõl vȱlda
    olla abis

    A’bbõl!
    Appi!

    Ma võtīz tä’m eņtšõn a’bbõl.
    Ma võtsin ta enesele appi.

    Ta kǟ’b muntõn a’bbõl.
    Ta käib teistel abis.

abbõnd
{a’bbõnd}
substantiiv pl 339
  • habe

    a’bbõndõks mīez
    habemega mees

    a’bbiņi a’jjõ
    habet ajada

abbõndajāji
{a’bbõnd|ajāji}
substantiiv 284
  • habemeajaja
abbõnz
{a’bbõnz}
substantiiv 339
  • habemekarv
abbõrz
{a’bbõrz}
omadussõna 340
  • habras

    a’bbõrz pū
    habras puu

    a’bbõrd tēgald
    haprad tellised

ābēd
{ābēd}
substantiiv pl 378
  • aabits
abesīv
{abesīv}
substantiiv 211
  • ilmaütlev, abessiiv
    lingv
Ābist mäg
{Ābist mä’g}
mitmeosaline kohanimi
Map icon
abit
{abit}
substantiiv 224
abjelāmi
{a’b|jelāmi}
substantiiv 301
  • abielu

    a’bjelāmizt murdõ
    abielu rikkuda

    a’bjelāmizt rikkõ
    abielu rikkuda

abkõks
{a’bkõks}
postpositsioon
  • abil, abiga

    jumāl a’bkõks
    jumala abil

ablatīv
{ablatīv}
substantiiv 211
  • alaltütlev, ablatiiv
    lingv
abli
{a’bli}
substantiiv 303
  • a)
    abiline

    Vanātǭți vȯļ āinaāigal sūr a’bli.
    Vanaisa oli heinaajal suur abiline.

  • b)
    abi

    direktor abli
    direktoriabi

ablū
{a’b|lū}
substantiiv 76
  • abaluu
    anat
abmīez
{a’b|mīez}
substantiiv 264
  • abielumees
abnai
{a’b|nai}
substantiiv 291
  • abielunaine
abni
{a’bni}
omadussõna 303
  • habemik, habemega

    Siedā a’bnizt lǟ’ks jarā kerīkšõ.
    Seda habemesse kasvanut peaks pügama.