Ta ī’ediz eņtš ūd veisõks umār neļļõ ja’ggõ. Ta lõikas oma uue noaga õuna neljaks osaks.
i’ļīend ja’g jääk
nǟ’dõb ja’g nähtav osa
nǟ’mõt ja’g nähtamatu osa
ja’ggõ sǭdõ osa saada
ja’ggõ võttõ osa võtta, osaleda
Kūd ja kuolm ja’gdõks u’m kakš. Kuue ja kolme jagatis on kaks.
liestād, mǭd, nītõd ja’ggiji lestade, maa, niitude jagaja
sūŗim ku’bbi ja’ggiji suurim ühistegur
Tämpõ līji prēmijd ja’ggimi. Täna olevat preemiate jagamine.
Izā jagūb eņtš vīļa lapstõn. Isa jagab oma vara lastele.
Izā jagūb viļļõ. Isa jagab varandust.
Maŗī jagīz eņtš mī’e lešti kipīļõks. Mari jagas oma mehe lesti hauskariga.
Kǭ’dkimdiš āigastiš kalāmī’edõn jagīz mǭ’dõ. Kahekümnendail aastail jagati kaluritele maad.
Kim ja’gdõd vīd pierāst u’m kakš. Kümme jagatud viiega on kaks.
Kalāmī’ed ja’ggõbõd lešti. Kalurid jaotavad lesti.
Pūošõd jagīzt kǭrtidi Poisid jagasid kaarte.
Agā se ja’gdõt sai kuskõst jära. Ehk see sai kuskilt eraldatud [~ lahku jagatud].
pūol pǟl ja’ggõ pooleks jagada
ulzõ ja’ggõ laiali jagada
lešti, mǭdõ, nītidi ja’ggõ lesti, maad, niite jagada
kim vīd pǟl ja’ggõ kümme jagada viiega
ja’ggõ kuolmõ ja’ggõ jaotada kolmeks osaks
si’zzõl ja’ggõ rühmitada
ja’ggõ nēḑi ī’dtuoižist neid üksteisest lahutada
Mēg ūomõ ja’gnikād sīes tubās. Me oleme kaasomanikud selles majas.
Ja’gnikā – se, kīen u’m ikš ja’g sīest ažāst. Osanik – see, kellel on üks osa sellest asjast.
Algõ võttõg vigāks. Ärgu pangu [~ võtku] pahaks.
Mǭsõ um, ma võtāb i’lzõ. Maas on, ma võtan üles.
Ma võtāb tä’m vi’zzõ. Ma võtan ta kinni.
Ma võtīz rǭ’ tä’mstõ. Ma võtsin temalt raha.
Ma võtīz sīe ve’ļ, mis minā ī’ž tǭ’ž Ma võtsin selle venna, keda mina ise tahtsin.
Munt jõvā āt mie’rsõ ja tikkiž ānkaŗplatšīd attõ jõvā si’zzõl võttõd, neiku munt ä’b sǭtõ. Muud on juba merel ja kõik ankruplatsid on juba sisse võetud, nii et muud ei saa.
Ta võtāb si’n kūlõ. Ta võtab sind kuulda.
ja’ggõ võttõ osa võtta
i’lzõ võttõ üles võtta
i’ļļõ võttõ üle võtta
jarā võttõ ära võtta
jū’rõ võttõ külge võtta
kūlõ võttõ kuulda võtta
pillõks võttõ tõe pähe võtta
si’zzõl võttõ sisse võtta
vāldiņ võttõ lahti võtta
vastõ võttõ vastu võtta
vi’zzõ võttõ kinni võtta
tuo’dkõks võttõ tõena võtta, tõeks pidada
vigāks võttõ pahaks panna
võtāb jarā ne’iku kä’dkõks võtab ära nagu käega
Ku sigā võtāb jarā, si’z u’m tǟnda jǭ’tõmõst. Kui siga tapetakse ära, siis peab teda jahutama.
