Ta ǟlõb ja ǟltab ēņtšta. Ta kiigub ja kiigutab ennast.
Lāinõd ǟltabõd. Lained õõtsutavad.
Lind ǟltab tabārtõ. Lind õõtsutab saba.
Ku jalgõ ǟltab, si’z ǟltab kuŗē lapstā. Kui jalga kiigutatakse, siis kiigutatakse kuradi last.
jaļgi ältõ jalgu kiigutada
la’jjõ ältõ paati kõigutada
Ta ǟltab lapstā. Ta hällitab last.
lapstā ältõ last hällitada
tabārt ältõ saba liputada
Mis sa jelād amād nēļa jālgaks lovāl! Mis sa aeled [~ elad] kõigi nelja jalaga voodil!
ä’b võta jaļgi alā ei võta jalgu alla
sūŗ jālga ne’i ku ibīzõn suur jalg nagu hobusel
pīentõd jālgad ne’i ku štorkõn peenikesed jalad nagu toonekurel
kõ’urõd jālgad ne’i ku kūokõd (~ raņtpūd) kõverad jalad nagu konksud (~ rangid)
jaļgi vāldiņ pānda jalga lasta
jaļgi (~ tagān) vie’ddõ jalgu (~ järele) vedada
jaļgi pästõ jalgu lahti võtta
jaļgi pie’zzõ jalgu pesta
jaļgi kengõ jalgu kängitseda
jālgad alā sǭdõ jalad alla saada
jaļgi alā võttõ jalgu alla võtta
jalgõ vȯidõ jalga hoida, kaitsta
jalgõ je’ddõ pānda jalga ette panna
jālgad pǟl vȱlda liikvel olla ~ tagajalgadel olla ~ ärevil või vihane olla
jālga pǟl sǭdõ jalgu alla saada
jālgad allõ vȱlda jalgade all olla
jālgad alā lǟ’dõ jalgade alla sattuda
Nikā Šūberg lekš jālgiņ Rīgõ. Nikā Šūberg läks jala Riiga.
jālgiņ kǟ’dõ, lǟ’dõ jala käia, minna
Pū’st sū pūdõks! Pühi suu puhtaks!
Ma pū’stiz põrm jarā. Ma pühkisin tolmu ära.
jaļgi pū’stõ jalgu pühkida
na’nnõ pū’stõ nina pühkida
kūjaks pū’stõ kuivaks pühkida
tu’bbõ pū’stõ tuba pühkida
kǭrandt pū’stõ hoovi pühkida