Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 401 - 424 no 4465 šķirkļiem

ema
  ǟma, jemā s
(ema)

minu ema   mi’n ǟma

küla ema   kilā ǟma

emaaarmastus   jemā ārmaztimi

emapiim   jemā sēmḑa

emasse [laps]   jemā pie’rrõ

Tal on veel emapiim kõrva taga.   Tä’mmõn u’m vēl jemā sēmḑa kūora tagān.

						
emakeel
  jemā|kēļ s
(emakeel)

Liivi keel on mu emakeel.   Līvõ kēļ u’m mi’n jemākēļ.

						
emane
  je’mmi s
(emane, emasloom, emaslind)
						
emane
  je’mmi adj
(emane)
						
emotsionaalne
  emotsionāli adj
(emotsionaalne)
						
emotsioon
  emōtsij s
(emotsioon)
						
enam
(a)   emīņ adv
(enam, rohkem)
(b)   emīņt adv
(enam, rohkem)
(c)   e’mmit adv
(enam, rohkem)
(d)   jemīņ adv
(enam, rohkem)

Muud enam ei ole, ainult sarved ja saba.   Mūdõ jemīņ ä’b ūo, set sǭrad un tabār.

Ma enam ei lähe.   Ma jemīņ ä’b lǟ’.

Mis siis enam oodata!   Mis si’z jemīņ vȯ’dlõ!

(e)   jemīņ adv
(rohkem, enam)

Neid võis olla rohkem või vähem.   Nēḑi võiž vȱlda jemīņ agā veitim.

Meie külas sügisel kalurid püüdsid rohkem kilusid kui silke.   Mä’d kilās si’gži kalāmī’ed vejīzt jemīņ brēțliži äbku sīļkidi.

See maksab rohkem.   Se maksāb jemīņ.

(f)   jenīm adv
(enam, edaspidi)
(g)   je’mmitõt adv
(enam)
						
enam-vähem
  je’nnõ-veitõ adv
(enam-vähem)
						
enamasti
  je’mmitõt adv
(enamasti)

Lõnga värvitakse enamasti kudumise jaoks.   Langõ je’mmitõt rǭviņtõb ku’dtõb pierāst.

						
enamus
  je’mmit s
(enamus)

rõhuv enamus   pāinatli je’mmit

						
endine
(a)   je’dmili adj
(eelmine, endine)
(b)   je’dmõli adj
(eelmine, endine, kunagine)

endine koht   je’dmõli kūož

eelmine päev   je’dmõli pǟva

						
energia
  energij s
(energia)
						
energiline
  energli adj
(energiline)
						
energiliselt
  energlistiz adv
(energiliselt)
						
enesetapp
  eņtš|tapāmi s
(enesetapp)
						
enesetunne
  dūš, eņtš|tundimi s
(enesetunne)

Paha enesetunne, nagu oksendus tuleb (~ keerab).   Slikțõ dūš, ne’i ku oksnõmi tulāb (~ kīerõb).

Mul on hea enesetunne.   Mi’nnõn u’m jõvā eņtštundimi.

						
enne
  aššõ, je’dsõ adv
(enne)

enne kui   je’dsõ ku

Hobune astub jälle elujalaga enne.   Õ’bbi tegīž astāb je’ljālgaks je’dsõ.

						
enne
  je’dmõl, je’dmõlõks adv
(enne, varem)

Ta tuli enne.   Ta tuļ je’dmõl.

Ta tuli enne.   Ta tul je’dmõlõks.

						
enne
  je’dmõl, je’ds, je’dsõ prp
(enne)

enne aega   je’dmõl aigõ

enne kukke, väga vara   je’dmõl kikkõ

enne lõunat   ; je’dmõl lȭinagstaigõ

enne lõunasööki   je’dmõl lȭinagiži

enne valget   je’dmõl pǟva va’llõ

enne sööki   je’dmõl sīemõt

enne lahkumist   je’ds jarālē’mõt

Ma lähen enne sind.   Ma lǟ’b je’dmõl sīnda.

Ta tuli siia enne kukke.   Ta tu’ļ tǟnõ je’dmõl kikkõ.

Enne töö algust ma pidasin nõu.   Je’dsõ tīe irgõmt ma pidīz nõ’vvõ.

Veel enne seda sõda müüdi puid kuupjalgadega.   Ve’l je’dsõ siedā suo’ddõ mīžtõ kubīktī’edõdõks pūḑi.

						
ennustada
(a)   profētõ vt
(ennustada)
(b)   ziņtõ vt
(ennustada, ette kuulutada)
						
eraelu
  privāti jelāmi term
(eraelu)
						
eraisik
  privāt|pärsōn s
(eraisik)
						
eraldada
  ulz|la’gtõ vt
(eraldada)
						
eraldi
  ī’žki pn
(eri, eraldi)

eraldi talu   ī’žki kǭrand

						
eraldi
(a)   ī’žkiz adv
(eraldi, lahku)

Pane lihavad lestad eraldi!   Pa’n lī’ebizt liestād ī’žkiz!

(b)   kū’oḑõn adv
(eraldi)
						

Redzami 401 - 424 no 4465 šķirkļiem