minu ema mi’n ǟma
küla ema kilā ǟma
emaaarmastus jemā ārmaztimi
emapiim jemā sēmḑa
emasse [laps] jemā pie’rrõ
Tal on veel emapiim kõrva taga. Tä’mmõn u’m vēl jemā sēmḑa kūora tagān.
Muud enam ei ole, ainult sarved ja saba. Mūdõ jemīņ ä’b ūo, set sǭrad un tabār.
Ma enam ei lähe. Ma jemīņ ä’b lǟ’.
Mis siis enam oodata! Mis si’z jemīņ vȯ’dlõ!
Neid võis olla rohkem või vähem. Nēḑi võiž vȱlda jemīņ agā veitim.
Meie külas sügisel kalurid püüdsid rohkem kilusid kui silke. Mä’d kilās si’gži kalāmī’ed vejīzt jemīņ brēțliži äbku sīļkidi.
See maksab rohkem. Se maksāb jemīņ.
Lõnga värvitakse enamasti kudumise jaoks. Langõ je’mmitõt rǭviņtõb ku’dtõb pierāst.
Paha enesetunne, nagu oksendus tuleb (~ keerab). Slikțõ dūš, ne’i ku oksnõmi tulāb (~ kīerõb).
Mul on hea enesetunne. Mi’nnõn u’m jõvā eņtštundimi.
enne kui je’dsõ ku
Hobune astub jälle elujalaga enne. Õ’bbi tegīž astāb je’ljālgaks je’dsõ.
Ta tuli enne. Ta tuļ je’dmõl.
Ta tuli enne. Ta tul je’dmõlõks.
enne aega je’dmõl aigõ
enne kukke, väga vara je’dmõl kikkõ
enne lõunat ; je’dmõl lȭinagstaigõ
enne lõunasööki je’dmõl lȭinagiži
enne valget je’dmõl pǟva va’llõ
enne sööki je’dmõl sīemõt
enne lahkumist je’ds jarālē’mõt
Ma lähen enne sind. Ma lǟ’b je’dmõl sīnda.
Ta tuli siia enne kukke. Ta tu’ļ tǟnõ je’dmõl kikkõ.
Enne töö algust ma pidasin nõu. Je’dsõ tīe irgõmt ma pidīz nõ’vvõ.
Veel enne seda sõda müüdi puid kuupjalgadega. Ve’l je’dsõ siedā suo’ddõ mīžtõ kubīktī’edõdõks pūḑi.
