Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 351 - 374 no 4465 šķirkļiem

ega
  ä’b knj
(ei, ega)

ei lindu puus ega kala meres – tühi maailm   ä’b lind pūsõ, ä’b kalā mie’rsõ – tijā pasouļ

ei luu ega liha [~ pehme] – ei või süüa   ä’b lū, ä’b pī’emdõ – ä’b või sīedõ

ei mina ega tema   ä’b minā, ä’b tämā

ei nii ega naa   ä’b ne’i, ä’b ne’i

ei liha ega kala   ä’b vȯzā, ä’b kalā

Ma ei lähe ei sinna ega tänna.   Ma ä’b lǟ’ ä’b sīņõ, ä’b tǟnõ.

						
ehe
  õldzõm s
(ehe, kaunistus)
						
ehe
  pū’dõz adj
(ehe, puhas)

ehe kuld   pū’dõz kūlda

						
ehitada
(a)   bõuvõ vt
(ehitada)

Nii suuri paate ei ehitatud.   Ne’i sūŗi laijḑi i’zt bõuvõtõ.

Ta tõi mehed veskit ehitama.   Ta tuoi mī’ed su’dmaļtõ bõuvõm.

(b)   eitõ vt
(ehitada, asutada)

Brõkšā talu olevat ehitanud üks rootslane.   Brõkšā kǭrandt vȯļļi eitõn ikš rūotšli.

Pent ehitas oma talu küla lääneotsa.   Pent ētiz eņtš kǭrand kilā lǟnd tutkāmõ.

						
ehitaja
  bõuviji s
(ehitaja)
						
ehitis
  bõuv s
(ehitis)
						
ehitusmaterjal
  bõuv|materjāl s
(ehitusmaterjal)
						
ehitustöö
  bõuv|tīe s
(ehitustöö)
						
ehk
  agā knj
(ehk, võib-olla)

Võib-olla see äiksehoog läheb mööda.   Agā se pițkīz zägār lǟ’b pi’ddõz.

						
ehmatada
  ädāgtõ vt
(ehmatada)

Kurat ehmatas naist.   Kuŗē ädāgtiz nāizta.

See ehmatas nad väga ära.   Se ädāgtiz nänt vä’ggi jarā.

Ta ehmatas sind, sa ehmusid temast.   Ta ädāgtiz sīnda, sa ädāgizt tä’mstõ.

						
ehtne
  tõvā adj
(ehtne, päris)
						
ei
(a)   ä’b vneg
(ega, ei)

Ega ta tule.   Ä’b ta tu’l.

(b)   ä’b vneg
(ei)

Ma ei lähe.   Ma ä’b lǟ’.

Ta ei tea.   Ta ä’b tīeda.

Meie ei näe.   Mēg ä’b nǟmõ.

Nad ei hammusta.   Ne ä’b jāmstat.

Mul pole aega.   Mi’nnõn ä’b ūo aigõ.

Pole tähtis.   Ä’b ūo tǟ’dzi.

Pole viga.   Ä’b ūo vi’ggõ.

Ma ei tunne teid.   Ma ä’b tund tēḑi.

Praegu tema kalmu enam me ükski ei tea ja ei leiaks.   Paldiņ tä’m kalmõ jemīņ mēg mitikš ä’b tīedamõ ja ä’b līedaksmõ.

						
ei
(a)   ä’b knj
(ei, ega)

ei lindu puus ega kala meres – tühi maailm   ä’b lind pūsõ, ä’b kalā mie’rsõ – tijā pasouļ

ei luu ega liha [~ pehme] – ei või süüa   ä’b lū, ä’b pī’emdõ – ä’b või sīedõ

ei mina ega tema   ä’b minā, ä’b tämā

ei nii ega naa   ä’b ne’i, ä’b ne’i

ei liha ega kala   ä’b vȯzā, ä’b kalā

Ma ei lähe ei sinna ega tänna.   Ma ä’b lǟ’ ä’b sīņõ, ä’b tǟnõ.

(b)   i’z knj
(ei)
						
ei
  äp va
(ei)

Ei, ma ei tule.   Äp, ma ä’b tu’l.

						
ei
  ät, i’z, i’zt gr
(ei)

ei olnud   i’z ūo

ei olnud aega   i’z ūo aigõ

Te ei kuula.   Tēg ät kūldõt.

Teie ei suuda tundigi minuga koos ärkvel olla.   Tēg ät sȭitat mittõ stuņdõ mi’nkõks īņi virgs vȱlda.

Ma ei läinud ei sinna ega tänna.   Ma i’z lǟ’ i’z sīņõ, i’z tǟnõ.

Ei olnud õhtupoolik veel möödas [~ läinud], kui purre oli valmis.   I’z ūo ȭ’dõgspūoļi ve’l lǟ’nd, ku vȯ’ļțõ purdõd vaļmõd.

Ta kalmu peale ei saanud pandud mingit mälestuskivi ega risti.   Tä’m kālma pǟl i’z sǭ pandõd mingiz mǟ’dõltõbki’v agā rišt.

Nii suuri paate ei ehitatud.   Ne’i sūŗi laijḑi i’zt bõuvõtõ.

						
eile
  e’ggiļ, e’gļõ adv
(eile)

Eile ma olin merel.   E’ggiļ ma vȯ’ļ mie’rsõ.

						
eilne
  e’gļi adj
(eilne)

eilne päev   e’gļi pǟva

Ema kuivatab eilseid lesti.   Jemā kūjastõb e’gļiži lešti.

						
eitada
  kīeldõ vt
(eitada, salata)

oma süüd salata   eņtš sīdõ (jarā) kīeldõ

						
ekraan
  ekrān s
(ekraan)
						
eks
  adv
(jah, neh, eks)

Nõnda jah.   Ne’i nä.

						
eksam
  eksām s
(eksam)
						
eksida
  äpārtõ, jeksõ, mu’ļḑõ vi
(eksida)

See ei ole tõsi, ta eksib.   Se ä’b ūo tuo’ž, ta jeksūb.

Ta eksis ära metsa.   Ta mu’ļḑiz jarā mõtsõ.

Inimene on tee pealt ära eksinud.   Rištīng u’m jarā mu’ļḑõn riek pǟldõst.

						
eksimus
  jeksimi s
(eksimus)
						
eksisteerida
  eksistīerõ vi
(eksisteerida)
						
eksitus
  jeks s
(eksitus)

See on eksitus.   Se u’m jeks.

						

Redzami 351 - 374 no 4465 šķirkļiem