ei lindu puus ega kala meres – tühi maailm ä’b lind pūsõ, ä’b kalā mie’rsõ – tijā pasouļ
ei luu ega liha [~ pehme] – ei või süüa ä’b lū, ä’b pī’emdõ – ä’b või sīedõ
ei mina ega tema ä’b minā, ä’b tämā
ei nii ega naa ä’b ne’i, ä’b ne’i
ei liha ega kala ä’b vȯzā, ä’b kalā
Ma ei lähe ei sinna ega tänna. Ma ä’b lǟ’ ä’b sīņõ, ä’b tǟnõ.
Nii suuri paate ei ehitatud. Ne’i sūŗi laijḑi i’zt bõuvõtõ.
Ta tõi mehed veskit ehitama. Ta tuoi mī’ed su’dmaļtõ bõuvõm.
Brõkšā talu olevat ehitanud üks rootslane. Brõkšā kǭrandt vȯļļi eitõn ikš rūotšli.
Pent ehitas oma talu küla lääneotsa. Pent ētiz eņtš kǭrand kilā lǟnd tutkāmõ.
Kurat ehmatas naist. Kuŗē ädāgtiz nāizta.
See ehmatas nad väga ära. Se ädāgtiz nänt vä’ggi jarā.
Ta ehmatas sind, sa ehmusid temast. Ta ädāgtiz sīnda, sa ädāgizt tä’mstõ.
Ega ta tule. Ä’b ta tu’l.
Ma ei lähe. Ma ä’b lǟ’.
Ta ei tea. Ta ä’b tīeda.
Meie ei näe. Mēg ä’b nǟmõ.
Nad ei hammusta. Ne ä’b jāmstat.
Mul pole aega. Mi’nnõn ä’b ūo aigõ.
Pole tähtis. Ä’b ūo tǟ’dzi.
Pole viga. Ä’b ūo vi’ggõ.
Ma ei tunne teid. Ma ä’b tund tēḑi.
Praegu tema kalmu enam me ükski ei tea ja ei leiaks. Paldiņ tä’m kalmõ jemīņ mēg mitikš ä’b tīedamõ ja ä’b līedaksmõ.
ei lindu puus ega kala meres – tühi maailm ä’b lind pūsõ, ä’b kalā mie’rsõ – tijā pasouļ
ei luu ega liha [~ pehme] – ei või süüa ä’b lū, ä’b pī’emdõ – ä’b või sīedõ
ei mina ega tema ä’b minā, ä’b tämā
ei nii ega naa ä’b ne’i, ä’b ne’i
ei liha ega kala ä’b vȯzā, ä’b kalā
Ma ei lähe ei sinna ega tänna. Ma ä’b lǟ’ ä’b sīņõ, ä’b tǟnõ.
ei olnud i’z ūo
ei olnud aega i’z ūo aigõ
Te ei kuula. Tēg ät kūldõt.
Teie ei suuda tundigi minuga koos ärkvel olla. Tēg ät sȭitat mittõ stuņdõ mi’nkõks īņi virgs vȱlda.
Ma ei läinud ei sinna ega tänna. Ma i’z lǟ’ i’z sīņõ, i’z tǟnõ.
Ei olnud õhtupoolik veel möödas [~ läinud], kui purre oli valmis. I’z ūo ȭ’dõgspūoļi ve’l lǟ’nd, ku vȯ’ļțõ purdõd vaļmõd.
Ta kalmu peale ei saanud pandud mingit mälestuskivi ega risti. Tä’m kālma pǟl i’z sǭ pandõd mingiz mǟ’dõltõbki’v agā rišt.
Nii suuri paate ei ehitatud. Ne’i sūŗi laijḑi i’zt bõuvõtõ.
eilne päev e’gļi pǟva
Ema kuivatab eilseid lesti. Jemā kūjastõb e’gļiži lešti.
See ei ole tõsi, ta eksib. Se ä’b ūo tuo’ž, ta jeksūb.
Ta eksis ära metsa. Ta mu’ļḑiz jarā mõtsõ.
Inimene on tee pealt ära eksinud. Rištīng u’m jarā mu’ļḑõn riek pǟldõst.
