Kalamehed sattusid hätta.   Kalāmī’ed eit ūņdigõ.

Õhtusöögi ajal me joome [~ sööme] kohvi, lõunasöögiks ma ostsin liha.   Ȭ’dõgižis mēg sīem kaffe, lȭinagizt pierāst ma vȯstīz vȯ’zzõ.

Didža poeg sai ohvitseriks.   Didžā pūoga sai pēļizõks.

Didrõk müünud oma rentnikuõigused saja rubla eest Suur-Peetrile.   Di’drõk mīnd eņtš rentnikā õigizt sadā rubīļ je’dst Sūr Pētõrõn.

Seekord oli õigus kalameestel.   Sīe kõrd vȯ’ļ tuo’ž kalāmī’edõn.

See osutus tõeks.   Se ei tuo’dkõks.

Ja tarkus saab õigustatud oma tegude läbi.   Ja kovālõz sǭb õigistõd le’b tä’m tīed.

Su sõnust mõistetakse sind õigeks.   Si’n sõnād pie’rrõ sǭd sa õigistõd.

Õis pudeneb.   Ēdrõm pudūb jarā.

Inimene nagu õitseb.   Rištīng ne’iku ēdrikšõb.

Kenigtara oja peaaegu pole enam.   Kēņigtarā urgõ pigātagā jemīņ ä’b ūo.

Paha süda, kui peab oksendama.   Slikț sidām, ku u’m oksnõmõst.