nagu noaga katki lõigatud neme veisõks kațki ī’edtõd
nugadel olla vēšõd pǟl vȱlda
Nuga ei hakka peale. Veis ä’b ak pǟlõ.
toa nurk tubā nūrka
Laps pandi nurka, siis sai sõnakuulelikuks. Laps pa’ņ nurkõ, si’z sai kūldzizõks.
Suure korstna all igas nurgas oli keedukoht. Sūr kūoršnõg allõ jegās tū’rsõ vȯ’ļ kīetõbkūož.
Kui laps ei kuule, siis koolmeister paneb lapse nurka, siis tal on häbi. Ku läpš ä’b kūl, si’z skūolmēstar panāb laps tū’rõ, si’z tä’mmõn u’m uid.
nutma hakata irgõ itkõ
laps nutab läpš itkūb
Ma nutan tema pärast [~ teda], on kahju temast. Ma itkūb tǟnda, u’m zǟl i’ļ tä’m.
nina nuusata na’nnõ nīskõ
tubakat nuusata tabākt nūškõ
Nina nuusatakse lapiga või sõrmedega, nuusatakse nina tühjaks. Na’nnõ nīskõb lupātõks agā suormõdõks, nīskõb nanā tijāks.
Nuuska oma nina puhtaks! Nīsk eņtš nanā pū’dõks!
raske õhk lǟlam ȭ’gt
Ainus koht maailmas, kus kalu püütakse õhus. Āinagi kūož mǭīlmas, kus ka’ļḑi vejūb ȭ’gts.
