Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2276 - 2299 no 4465 šķirkļiem

niikuinii
  ne’i|kui|ne’i adv
(niikuinii, siiski)
						
niimoodi
  siedā|vīțõ adv
(niiviisi, niimoodi, nõndamoodi, sedamoodi)
						
niipalju
  ne’i|je’n, ne’i|je’nnõ adv
(niipalju)

nii palju kui tahad   ne’ije’n kui tǭ’d

niipalju kui mul teada   ne’ije’n kui mi’nnõn u’m tieutõb

						
niipea
  ne’i|pakānd, ne’i|pigā adv
(niipea)

niipea kui ma pääsen   ne’ipigā kui ma päzūb

Ta ei tule niipea.   Ta ä’b tu’l ne’ipigā.

						
niisama
  ne’i|ī’ž adv
(niisama, niisamuti, samuti, nõndasamuti)

niisama jalutama   ne’iī’ž keņžlõm

samuti kui   ne’iī’ž nemē

Ma annan talle niisama – kui ma maksu ei võta.   Ma āndab tä’mmõn ne’iī’ž – ku ma maksõ ä’b võtā.

Ma maksan talle niisama – ilma mingi tagasiandmiseta, heast meelest.   Ma maksāb tä’mmõn ne’i ī’ž – īlma mingizt tāgiž āndamõst, jõvāst mīelõstõ.

Ta tegi tööd niisama hästi kui teised.   Ta tei tīedõ ne’iī’ž jõvīst kui munt.

						
niisiis
  ne’i|siz adv
(järelikult, niisiis)
						
niiske
  miklā, nīski adj
(niiske)

niiske puu   miklā pū

						
niiske
  ve’žži s
(vesine, niiske)

märjad silmad   ve’žžizt silmad

Kartul on vesine.   Na’ggõrz u’m ve’žži.

						
niisugune
  seļļi pn
(niisugune, selline, säherdune, säärane)

nii- ja naasugune   seļļi tūoļi

						
niit
  nīt s
(niit, aas)

Aetakse loomad välja niidule sööma.   Ajāb lūomõd ulzõ nītõ sīemõ.

						
niita
  nītõ vt
(niita, lõigata)

heina niita   ainõ nītõ

vilja lõigata   viļļõ nītõ

						
niiviisi
  siedā|vīțõ adv
(niiviisi, niimoodi, nõndamoodi, sedamoodi)
						
nimekiri
  ni’m|kēra s
(nimekiri)
						
nimelt
  mõtmõt adv
(nimelt)
						
nimetada
(a)   ni’mtõ vt
(nimetada, kutsuda)

Ta nimetas oma poja Peetriks.   Ta ni’mtiz eņtš pūoga Pētõrõks.

Ta kutsub mind, hüüab.   Ta ni’mtõb mīnda, nutāb.

(b)   nuttõ vt
(hüüda, nimetada)

Kuidas teid hüütakse?   Kui tēḑi nutāb?

Teda kutsutakse Liisuks.   Tǟnda nutāb Līzõks.

						
nimetus
  ni’mtõks s
(nimetus)
						
nimi
  ni’m s
(nimi)

Selline nimi, mida juut ei või mõista.   Seļļi ni’m, mis zīḑ ä’b või mȯistõ.

						
nimisõna
  ažā|sõnā, ni’m|sõnā s
(nimisõna)

nimisõnade vormid   ažāsõnād formõd

						
nina
  nanā s
(nina)

nina jookseb   nanā jūokšõb

nina jookseb nii nagu kask kevadel (~ kevade kask)   nanā jūokšõb ne’i nemē kõuvõ kievād (~ kievād kõuvõ)

nina on kinni [~ läheb raskelt]   nanā lǟ’b lǟlamstiz

nina tilgub   nanā tīlkõb

saada pikk nina   sǭdõ pitkā nanā

kuhugi oma nina toppida   kuskiz eņtš nanā teppõ

pika ninaga jääda   pitkā nanāks īedõ

nina alt ära võtta   nanā tutkāmõst jarā võttõ

nina norgu lasta [~ maha riputada]   na’nnõ mǭ’zõ tänktõ

nina püsti [~ pilvedesse] ajada   na’nnõ pīliz a’jjõ

nina peale anda   jõvā nanā andõ

Nina sügeleb, saab uut kuulda.   Nanā sõ’vlõb, sǭb ūdtõ kūlõ.

Nina sügeleb, tuleb vihma.   Nanā sõ’vlõb, līb vī’mõ.

Seisab, nina täis.   Pī’lõb, nanā täuž.

Sai pika nina ja häbi.   Sai pitkā nanā ja uid.

Tema õpetamise sekka [ma] nina ei toppinud.   Tä’m opātimiz sie’ggõ na’nnõ i’z tep.

Sul nina on tatine [~ tulevad ninast oinad välja].   Si’nnõn tu’lbõd nanāst jǭsõd u’lzõ.

Sel oli ilus väike nina kui viljatera.   Sīen vȯ’ļ knaš piški nanā ne’i ka gro’udõz.

Ta lõi nina pihta.   Ta rabīz pi’ds na’nnõ.

Ära pista oma nina kõikjale!   Alā pa’n eņtš nanā a’mži!

Mis sa topid [~ ajad] oma nina kõikjale!   Mis sa ajād eņtš nanā a’mži!

Ta tõmbas oma nina täis – vist mingi lõhn oli.   Ta tȭmbiz eņtš nanā tǟdõks – agā mingi kard vȯ’ļ.

Ära näita oma nina!   Alā nä’gţõ eņtš na’nnõ!

Ta näitas mulle pikka nina.   Ta nä’gţiz mi’nnõn pitkõ na’nnõ.

Sa jooksed oma ninaga igale poole sisse.   Sa eņtš nanāks a’mži a’ilõd si’zzõl.

						
ninasarvik
  nik|sǭrali, nanā|sǭŗiki s
(ninasarvik)
						
ning
  ja knj
(ja, ning)

ja nii edasi   ja ne’i kōgaz

						
nisu
  ni’zzõz s
(nisu)
						
no
  no, nu adv
(no, noh)

Noh, mis sa ütled!   No, mis sa kītõd!

						
nõel
(a)   nõ’ggõl s
(nõel)

nagu nõeltel istuda   nemē nõ’ggõld pǟl istõ

Mõnel nõelal oli nii, et ei saanud lõnga taha.   Mūnda nõ’ggõlõn vȯ’ļ ne’i, ku i’z sǭ langõ tagān.

(b)   zalāndõks s
(astel, nõel)

Astel on see nõel, millega torkab mesilane.   Zalāndõks, se u’m änd, missõks siskāb mie’dlinki.

						
noh
  no, nu adv
(no, noh)

Noh, mis sa ütled!   No, mis sa kītõd!

						

Redzami 2276 - 2299 no 4465 šķirkļiem