Kõige suurem töö oli kõigi ajalehte sisse pandavate kirjutiste masinal matriitsidele kirjutamine. Amā sūr tīe vȯ’ļ amād āigalī’edõ si’zzõlpandõb kērad mašīnõks matritsõd pǟlõ kēratimi.
aru anda arū andõ
aru pähe võtta arū pǟ’zõ võttõ
aru saada arū sǭdõ
Põrsas sai aru. Pūoraz sai arū.
mul on hea meel mi’nnõn u’m jõvā mēļ
meeleparandus mīel parāntimi
meelt parandada mīeldõ parāntõ
meele järgi mīel pierāst
kellegi meele järgi teha mingizõn mīel pie’rrõ tī’edõ
meele pärast olla, meeldida mīel pie’rrõ vȱlda
meelde tuletada mīelõ pānda
viis meelt vīž mīeldõ
vastumeelt olla vastõ mīeldõ vȱlda
minu meelest mi’n mīelstõ
ei lähe ühes meeles ä’b lǟ’ ī’dtõ mīeldõ
lühike [~ pisike] aru piški mēļ
mõistusele tulla mīel jū’rõ tūlda
nagu ilma mõistuseta ne’iku īlma mīeldõ
arust ära olla mīelstõ ullõ vȱlda
arust ilma jääda mīelstõ vāldiž īedõ ~ mīelstõ vāldiž sǭdõ
peaaegu arust ära pigā-tagā mīelstõ vāldiž
mõistust segi ajada mēļi sie’ggõ
Mõistus on ära, ei ole korras. Mēļ u’m jarā, ä’b ūo riktig.
Mõistus eksis ära. Mēļ josābiz jarā.
Mõistus kaob ära. Mēļ kadūb jarā.
Lühike aru on sellel, kes on kiire uskuja. Piški mēļ u’m sīen, kis u’m aššõ uskiji.
Ma tegin ise oma aruga, ükski ei andnud nõu. Ma te’i īž eņtš mīelstõ, mitikš i’z ānda nõ’vvõ.
Tal ei ole enam mõistust. Tä’mmõn ä’b ūo mīeldõ je’mmit.
Ta on oma arust ära. Ta u’m järāndiz eņtš mīelstõ.
Ta jookseb nagu arutu selle naise taga. Ta a’ilõb ne’iku īlma mīeldõ sīe naiz tagān.
Tal ei puudu arukust. Tämmõn ä’b pūt mūoštõgt.
aastaaruanne āigast i’ļvaņțļõks
kasumiaruanne [~ sissetuleku ja väljamineku auanne] pe’ļdõks ja kǭ’tõks i’ļvaņțļõks
ma arvan ma arrõb
läbi arutada, järeldada tagān arrõ
Ma seda asja arutasin. Ma siedā a’žžõ mõttõltiz.
See on mu läbimõeldud asi või mu läbimõeldud mõte. Se u’m mi’n mõttõltõd ažā või mi’n mõttõltõd mõtkõz.
Seda peab veel arutama. Siedā ve’l u’m nõ’vtõmõst.
Me arutame kahekesi, siis võib rohkem tarkust kokku arutada. Mēg nõ’vtõm kǭ’dskiņ, si’z je’mmitõt võib kovālõzt ku’bbõ nõ’vtõ.
Kaks inimest arutavad koos, mida teha. Kakš rištīngtõ sprīezõb ī’dõku’bbõ, mis tī’edõ.
Nüüd alles tuleb arutada, kuidas saab allapoole. Ni set u’m teļļõmõst, ku sǭb mǭ’zõpē’ḑõn.
ma arvan ma arrõb
läbi arutada, järeldada tagān arrõ
välja arvatud lu’ggõs ulzõ
Sa loed lesti. Sa lugūd lešti.
Ma loen, mitu lehma on. Ma lugūb, mits nī’emõ attõ.
Neid võib sõrmedel lugeda, ei ole mingi palju. Nēḑi võib sūormõd pǟl lu’ggõ, ä’b ūo mingi pǟgiņ.
arvestamata ä’b arrõs
arvutada protsente rēkõ protsentidi
Mina ei mõistnud arvutada. Minā i’z mūošta rēkõ.
Inimene arvestab mingeid asju: kui palju seda, kui palju seda. Rištīng rēkõb mingiži a’žḑi: ku’i je’n u’m siedā, ku’i je’n siedā.
Selline lagastaja, kes lagastab kogu oma elamise ära, kes midagi ei arvesta. Seļļi plindõrmaņ, kis plīndartõb eņtš jelāmiz jarā, kis midāgõst ä’b rēk.
murdarvsõna jagū lu’gsõnā
järgarvsõna kȭrdali lu’gsõnā
põhiarvsõna pū’oji lu’gsõnā
kulude üle arvet pidada tagān arrõ iļ kulūd
andmist ja võtmist arvestades tagān arrõs i’ļ āndamiz ja võtāmiz
Raha ta tundis hästi ja oskas seda lugeda ja arvutada. Rǭ’dõ ta tūndiz jõvīst ja mūoštiz siedā lu’ggõ ja arrõ.
arvutada protsente rēkõ protsentidi
Mina ei mõistnud arvutada. Minā i’z mūošta rēkõ.
Inimene arvestab mingeid asju: kui palju seda, kui palju seda. Rištīng rēkõb mingiži a’žḑi: ku’i je’n u’m siedā, ku’i je’n siedā.
Selline lagastaja, kes lagastab kogu oma elamise ära, kes midagi ei arvesta. Seļļi plindõrmaņ, kis plīndartõb eņtš jelāmiz jarā, kis midāgõst ä’b rēk.
Ta palub jumalat minu eest, kui mõtleb, et ma olen nii nõrk, et ei või. Ta pǭlab jumālt mi’n je’dstõ, kui mõtlõb, ku ma u’m ne’i švakkõ, ku ä’b või.
