muidu anda mȭita andõ
muidu saada mȭita sǭdõ
muud viisi mȭita vīțõ
Muidu sa küll ära ei lähe. Mõitiz sa kil je’dspē’ḑõn äd lǟ’.
tavaliselt ainult kaks võrku mõitiz set kakš vȭrta
Kui teisiti ei saa, siis ma püüan saada enesele vaba aega aprillikuu esimesel poolel. A’ž mõitõz ä’b või, si’z ma kǭ’ļõb sǭdõ eņtšon brī aigõ april kū e’žmis pūolsõ.
laste kära lapst märā
vete kohin viedūd märā
Lapsed teevad kära. Lapst tī’ebõd mä’rrõ.
Suur kära, vähe villa. Sūr märā, veitõ villõ.
kaela murda ka’ggõlt murdõ
katki murda kațki murdõ
läbi murda le’bbõ murdõ
maha murda mǭ’zõ murdõ
endale teed murda eņtšõn riekkõ murdõ
sisse murda si’zzõl murdõ
keelt murda kīeldõ murdõ
pead murda pǟdõ murdõ
Torm murrab puid. Tōvaz mūrdab pūḑi.
Ta murdis käe katki. Ta mūrdiz kä’d kațki.
Hunt murdis lamba maha. Su’ž mūrdiz lambõ mǭ’zõ.
Üks murdis puid maha, paar väikest murdsid oksad ära. Ikš mūrdiz pūḑi mǭ’zõ, pǭr piškīzt mūrdizt oksād jarā
Ta murrab oma keelt, kui ebaõigesti räägib. Ta mūrdab eņtš kīeldõ, ku ä’briktig rõkāndõb.
mure tema pärast mu’r i’ļ tä’m ~ mu’r tä’m pierāst
muretseda mu’rtõ pi’ddõ
muret teha mu’rtõ tī’edõ
mures olla mu’rsõ vȱlda
Tuleb see mure peale. Tulāb se mu’r pǟlõ.
Kui inimesel on suur mure, siis talle võivad pähe ilmuda täid ja need kaovad ära jälle. Ku rištīngõn u’m sūr mu’r, si’z tä’mmõn võibõd eitõ pǟ’zõ teid, ja ne ka’ddõbõd jarā tegīž.
Mikīļist oli ainult muret. Mikīļõst vȯ’ļ set mu’rtõ.
Mul on sinuga muret. Mi’nnõn u’m si’nkõks mu’rtõ.
Sa mõtled, et minu pärast on muretsetud. Sa mõtlõd, ku mi’n pierāst u’m mu’rtõ pi’dtõd.
Jaan teeb isale muret. Jǭņ tī’eb izān mu’rtõ.
mure puu porī pū
muretseda, soetada sǭdõ mu’rtõ
Ta muretses mulle vajaliku raamatu saamise eest. Ta mu’rtiz sǭdõ mi’nnõn vajāgizt rǭntõzt.
Sa hangid teisele tööd, et teisel oleks, mis teha. Sa tuoizõn skopūd tīedõ, la’z tuoizõn vȯlkõ, mis tī’edõ.
Sööki ka võib hankida. Sīemnaigõ ka võib skoppõ.
Muretseda lastele jalatseid jalga ja riideid selga ja siis veel sööki kogu nädalaks, see ei olnud kerge asi. Ūoļtõ lapstõn kengmidi jalgõ ja ǭriņi sälgõ, si’z ve’l sīemnaigõ amā nädīļ pǟl, se i’z ī’ț ūo kievām ažā.
tema pärast muretseda i’ļ tä’m mu’rtõ ~ tä’m pierāst mu’rtõ
Kui inimene muretseb, ta muretseb omaette, muretseb oma töö pärast. Ku rištīng mu’rtõ pidāb, ta mu’rtõb eņtšõks, mu’rtõb i’ļ eņtš tīe.
Ärge muretsege! Algid mu’rtigid!
Pikne müristab. Pițki borātõb.
Kui laps peeretab, öeldakse: „Mis sa müristad!” Ku läpš pīerslõb, kītõb: „Mis sa borātõd!”