mehest lahku minna, lahutada mī’estõ la’ggõ
teise juurest ära minna tuoiz jūrstõ jarā la’ggõ
elust lahkuda jelāmõst la’ggõ
Ma lahutasin oma naisest. Ma lagīz eņtš naistõ.
Nad lahutasid. Ne lagīztõ.
ära anda jarā andõ
ära arvata jarā arrõ
hüljata jarā eitõ
hinnata, väärtust määrata jarā īndatõ
ära kaduda jarā ka’ddõ
hälbida jarā likkõ
tõestada jarā nä’gțõ
ära tõsta jarā nustõ
ära tõlkida jarā tulkõ
ära tunda jarā tundõ
Tsälmõtis tuleb maakamar kergesti ära. Tsälmõts tulāb mǭ kamār vä’ggi kievāmstiz jarā.
Jalg on tuimaks jäänud, ei või sellega toime tulla. Jālga u’m jarā pūdõn, ä’b või tä’mkõks je’llõ.
praokilejäetud ukse kaudu le’b ovār jettõd uks
lahti lõigata vāldiņ ī’edõ
lahti keerata vāldiņ kīerõ
lahti lasta, vabaks lasta vāldiņ laskõ
lahti liguneda vāldiņ li’ggõ
lahti minna vāldiņ lǟ’dõ
lahti päästa vāldiņ pästõ
lahti saada vāldiņ sǭdõ
lahti teha, avada vāldiņ tī’edõ
arust ära mīelstõ vāldiņ
Uks läheb lahti. Ukš lǟ’b vāldiņ.
Nüüd läks tüli jälle lahti. Ni lekš rīḑlõmi vāldiņ tegīž.
Ma sain sellest rahast lahti. Ma sai sīestõ rǭ’stõ vāldiņ.
Ma ei saa temast lahti. Ma ä’b sǭ tä’mstõ vāldiņ.
Ta teeb mulle väravad lahti. Ta tīeb mi’nnõn vǟrõd vāldiņ.
Ta ei tee oma kätt lahti: ei taha raha anda. Ta ä’b tī’e eņtš kä’d vāldiņ: ä’b tǭ’ rǭ’dõ andõ.
ammuli sui vāldiž sūkõks
lahti olla vāldiž vȱlda
See üks ots oli lahti. Se ikš tutkām vȯ’ļ vāldiž.
Sīkrõgi külas on palju lahtist liiva. Sīkrõg kilās u’m pǟgiņ vāldiž jȭgța.
Poiss kuulab vanaisa jutte ammuli sui. Polākõz kūldõb vanātǭți nīžidi vāldiž sūkõks.
Ma ei saa temast lahti. Ma ä’b sǭ tä’mstõ vāldiž.
lahtised juuksed vāldiņ ibūkst
lahtisest uksest sisse murda vāldiņ uksõst si’zzõl murdõ
Õlu on lahtunud. Vȯ’l u’m jarājengõn.
lahtuda ~ ära hingata jarā jengõ
Pudel korgitakse kinni, et see ei aurustuks ära. Propūb botīļ vi’zzõ, algõ ta jengõg jarā.
neid üksteisest lahutada ja’ggõ nēḑi ī’dtuoižist
sorteerida lesti lešti la’gtõ
Võisime lambad kergesti ära lahutada. Võižmõ lambõd kievāmstiz jarā la’gtõ.
mehest lahku minna, lahutada mī’estõ la’ggõ
teise juurest ära minna tuoiz jūrstõ jarā la’ggõ
elust lahkuda jelāmõst la’ggõ
Ma lahutasin oma naisest. Ma lagīz eņtš naistõ.
Nad lahutasid. Ne lagīztõ.
laiali ajada laigāld a’jjõ
laiali pilduda laigāld eitõltõ
laiali jääda laigāld īedõ
laiali valguda laigāld jūokšõ
laiali minna laigāld lä’dõ
laiali pilduda ~ hajutada laigāld pillõ
kaarutada, heinakaari laiali lüüa vǭlidi laigāld tī’edõ
Lambad läksid kogu niitu mööda laiali. Lambõd lekšt pi’ds a’mmõ nītõ laigāld.
Minnakse kaari laiali lööma, muidu see ei kuiva. Lǟ’b vǭlidi laigāld tī’emõ, mõitiz ta ä’b kuij.
Rehealune oli suur, kuhu veeti vili laiali ja peksti hobustega. Bīedrõb vȯļ sūr, kus viedīz vīļa ulzõ ja pūoļțiz i’bbiztõks.
seista jalad harkis laigāld pī’lõ
laialt elada laigāld je’llõ
Nad hoidsid kotte laialt päikse käes lahti. Ne pidīzt kuoțīd laigāld pǟva kä’ds vāldiņ.
See on va laialt elav inimene. Se u’m va laigāld jelāji rištīng.
