Laev läks põhja. Kuo’ig lekš pū’ojõ.
Nad on sealt laevadelt maha läinud. Ne at sǟ’ld kuoigīd pǟld mǭ’zõ lǟ’nd.
Aed lagunes ära. Tarā arābiz jarā.
Maja laguneb. Kuodā lagūb.
Elamu lagunes ära, on lagunenud ja sisse langenud. Je’l lagīz jarā, u’m jarā la’ggõn ja si’zzõl sa’ddõn.
Ta on ligidal. Ta u’m le’žgõl.
Ta elab päris lähedal. Ta jelāb jõvāgõt le’žgõl.
Riia ligidal Rīgõ le’žgõl
Me elame ranna lähedal. Mēg jelām rānda le’žgõl.
ligi lasta le’žgõl laskõ
Astu ligi! Astā le’žgõl!
Ta kardab, ei anna lähedale. Ta kārtab, ä’b ānda le’žgõl.
Sellele loomale ei saa lähedale. Sīe lūomõn ä’b sǭ le’žgõl.
Ära tule nii ligidale! Alā tu’l ne’i le’žgõlõ!
Me asusime elama ranna lähedale. Mēg lekšmõ jelām rānda le’žgõlõ.
Rahvast tuli kokku ligidalt ja kaugelt. Ro’vžti tu’l ku’bbõ le’žgõld ja kougõnd.
Ma ei teadnud teda nii lähedalt otsida. Ma i’z tīeda tǟnda ne’i le’žgõld vȯtšõ.
Mu õde ja vend on mu lähedased. Mi’n sõzār ja ve’ļ at mi’n le’žglizt.
