Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 1601 - 1624 no 4465 šķirkļiem

kurg
  kurg, kūrgõz s
(kurg)

Siis kui kured lähevad ära, siis nad ju lähevad „haagis”.   Si’z, ku kūrgõd lǟ’bõd je’dspē’ḑõn, si’z ne jo lǟ’bõd knǭšõs.

						
kuri
(a)   ä’b|jõvā adj
(kuri)

kuri vaim   ä’bjõvā vaim

(b)   bǭ’rgõ adj
(kole, kuri)

kole ilm   bǭ’rgõ āiga

mustad kurjad pilved   mustād, bǭ’rgõd pīlad

Minu isa ütles nii vaid, et kui äike tuleb merest, siis tuleb kole ilm, ja kui see tuleb maa poolt e   Mi’n izā kītiz ne’i set, ku pițki tulāb mie’rstõ, si’z līb bǭrgõ āiga, un ja ta tulāb mǭ pūoldõstõ e’žmiztõ kõrdõ, ku si’z līb knaš āiga.

See inimene on kuri, selline vihane.   Se rištīng u’m bǭ’rgõ, seļļi kõ’zzi.

(c)   kõ’zzi adj
(tige, kuri)

tige koer   kõ’zzi pi’ņ

nii tige kui koer   ne’i kõ’zzi ne’i ku pi’ņ

(d)   kõ’zzi adj
(kuri, vihane)

kuri inimene   kõ’zzi rištīng

kuri, nii et jumal hoidku   kõ’zzi ne’i, ku la’z jumāl vȱidag

kuri nagu hunt   kõ’zzi ne’i ku su’ž

Kuri käsi – kes kohe paneb nagu pläuh.   Kõ’zzi ke’ž, kis tuļīnõst panāb ne’i ku šläukt.

Ta nagu sülitab tuld, nii kuri.   Ta ne’i ku tūlda sīlgõb, ne’i kõ’zzi.

Inimene on kuri nagu hunt.   Rištīng u’m kõ’zzi ne’i ku su’ž.

Ta vaatas minu peale kurjade silmadega.   Ta vaņtliz mi’n pǟlõ kõ’zzizt sīlmadõks.

Ta sai kruusi peale vihaseks.   Ta sai krūz pǟlõ kõzīzõks.

(e)   ti’g adj
(alatu, tige, kuri)

tigedaks saada   ti’ggõks īedõ

						
kuritegevus
  kuŗŗõ|tī’emi s
(kuritegevus)
						
kurjategija
  kuŗŗõ|tēji s
(kurjategija)
						
kurk
  piški|guŗkõz s
(kurk)
						
kurss
  kurs s
(kurss)

Hoia kurssi lõunasse!   Pidā kurs jedālõ!

						
kursus
  kurs s
(kursus)
						
kurt
  kurli adj
(kurt)

kurdiks jääda   kurlizõks īedõ

						
kurta
  kaibõ vt
(kurta)

enese üle kurta   i’ļ eņtš kaibõ

Kurdetakse oma laste üle, vahel on halvad lapsed, aga kaevatakse, et poeg on kaugel ja ei tule vaatama.   Kāibõb i’ļ eņtš lapst, va’ist at slikțõd lapst, agā kāibõb, ku pūoga u’m kougõn kuondõ ja ä’b tu’l vaņtlõm.

						
kus
  kus adv
(kus)

ükskõik kus   ikštäuž kus

						
kus
(a)   kus knj
(kus)

Kus sa olid?   Kus sa vȯ’ļd?

(b)   kus knj
(kus, kuidas)

Ta ei kutsunud mind, kus siis veel sind.   Ta i’z kuts mīnda, kus si’z ve’l sīnda.

						
küsida
  ki’zzõ vt
(küsida)

Ma küsin sinu käest rohtu enese jaoks.   Ma kizūb si’n kä’dst ainõ eņtš pierāst.

						
küsimärk
  ki’zdõb|merk s
(küsimärk)
						
küsimus
  ki’zzimi s
(küsimus)
						
kuskil
  kuskis, kuskõs adv
(kuskil)

mitte kuskil   mittõ kuskõs

Kuskil lauldakse.   Kuskõs lōlab.

						
kuskilt
  kuskist, kuskõst adv
(kuskilt)

Ta kuskilt tuli.   Ta kuskõst tu’ļ.

Kuskilt tuli tuppa suits.   Kuskõst tu’ļ tu’bbõ so’v.

						
kust
  kustõ, kust adv
(kust)

Kust sa tulid?   Kustõ sa tu’ļd?

Ainult see pool oli lahti, kust istuti selle vankriistme peale.   Set se pūol vȯ’ļ vāldiņ, kustõ istīz sīe rattõdra’j pǟlõ.

						
kustutada
  kistāntõ vt
(kustutada)

tuld kustutada   tūlda kistāntõ

lupja kustutada   kalkõ kistāntõ

janu kustutada   jūomiznälgõ kistāntõ

ära kustutada   u’lzõ kistāntõ

võlga kustutada   võlgõ kistāntõ

Mehed jooksid metsa kustutama.   Mī’ed a’ilizt mõtsõ kistāntõm.

Tule kustutab ära veega.   Tu’l kistāntõb jarā vie’dkõks.

						
kustutuskumm
  kistāntõb|gummõ s
(kustutuskumm)
						
küte
  kitāmi s
(küte)
						
kutse
  kutsimi s
(kutse)

Ma sain kutse sünnipäevale.   Ma sai kutsimiz sindipǟva pǟl.

Ma tulin tema kutsel.   Ma tu’ļ tä’m kutsimiz pǟl.

						
kutsekool
  amāt|skūol s
(kutsekool)
						
kutsikas
  kutški s
(kutsikas)
						
kutsuda
  kutsõ, nuttõ vt
(kutsuda)

enese juurde kutsuda   eņtš jū’rõ kutsõ

ära kutsuda   jarā kutsõ

välja kutsuda   ulzõ kutsõ

appi kutsuda   a’bbõl nuttõ

Vanemad kutsusid ta Ventspilsist koju.   Va’nbizt kutsīzt tä’m Vǟntast kuodāj.

Ma kutsusin ta enesele abiliseks.   Ma kutsīz tä’m eņtšõn pa a’blizõks.

Hilda kutsuti aasta pärast ära [~ suri aasta pärast].   Hilda kutsīz āigast pie’rrõ jarā.

						
kutsuda
  ni’mtõ vt
(nimetada, kutsuda)

Ta nimetas oma poja Peetriks.   Ta ni’mtiz eņtš pūoga Pētõrõks.

Ta kutsub mind, hüüab.   Ta ni’mtõb mīnda, nutāb.

						

Redzami 1601 - 1624 no 4465 šķirkļiem