Laps viriseb. Läpš doŗūb.
Lapsed virisevad, ei nad nuta, ei nad karju. Lapst do’ŗŗõbõd, ä’b ne itkõt, ä’b ne räukõt.
kakelda karrõ eitõ
kividega surnuks visata kivīdõks mǭ’zõ eitõ
kivi heita ki’vvõ eitõ
kuhja panema kū’jõ eitõ
loomust heita lūomõ eitõ
adruga väetada mu’ddõ eitõ
hagu kokku visata rǭgidi eitõ
võrku heita võrgidi eitõ
leiba ahju panna leibõ eitõ ǭ’jõ
käega visata kä’dkõks eitõ
ette heita je’ddõ eitõ
välja heita ulzõ eitõ
Koer, lehm, hobune – nemad ajasid karva. Pi’ņ, nī’emõ, i’bbi – ne ētizt karrõ.
Kana sulgib. Kanā ētab kǭridi.
Meynard ometi ei hülga oma ettevõtmist. Meynard sīegid ä’b ēta jarā eņtš je’ddõvõtāmiz.
ära visata je’dspē’ḑõn viskõ
viskab laevast üle parda; viskab laevast üle reelingu; viskab laevast üle reelingu viskūb kuo’igstõ i’ļ bort; viskūb kuo’igstõ i’ļ relīņ; viskūb kuo’igstõ relīņ i’ļļõ
maha visata mǭ’zõ viskõ
välja visata ulzõ viskõ
ei anna sugugi kätte, viskab nagu koerale ä’b ānda sugīd kä’ddõ, viskūb ne’iku piņņõn
Neid mesilased tapavad sügisel maha ja viskavad välja. Nēḑi mie’dlinkizt tapābõd si’gžõ mǭ’z ja viskõbõd ulz.
Heitsime ta pikali maha. Viskīzmõ tä’m pitkāliz mǭ’zõ.
Mida ma ei taha, ma viskan ära. Mis ma ä’b tǭ’, ma viskūb je’dspē’ḑõn.
Sa viskasid teist kiviga. Sa viskīzt tūoizta ki’vkõks.
Sa viskasid teise pihta kivi. Sa viskīzt tuoiz pǟl ki’v.
Viskad riided peale (selga). Viskūd ǭ’rõnd pǟlõ.
Ma määrin sulle leiba võiga. Ma vȭidab si’nnõn lēba vȭidagõks.
Määritakse võid leiva peale. Vȭidab vȭita lēba pǟlõ.
Ta määrib teisele mett moka peale siis, kui petab. Ta vȭidab tuoizõn mietā ūl pǟlõ si’z, ku touzõb.
enne kui Mikīļ oli jõudnud ohtu tähele panna je’dsõ ku Mikīļ vȯ’ļ sǭnd ūņḑigt tǟ’dõl pa’nmõ.
Seda sai hakata kasutama alles 1938/39. õppeaastal. Siedā sai irgõm kȭlbatõ set 1938./39. optõbāigastõs.
Mitte kuhugi ei saa minna. Mit kuskiz ä’b sǭ lǟ’dõ.
Võrkudeta ei saa kala püüda. Ilmõ võŗgidi ä’b sǭ veijõ.
Ma tahan magada, ei saa magada Ma tǭ’b ma’ggõ, ä’b sǭ magātõ.
See võib olla. Se võib vȱlda.
Vimbu süües võib roo kurku saada. Sīedsõ vimbḑi võib sǭdõ ū’ogõ kurkõ.
Ta võib tulla siia, ei saa tulla. Ta võib tūlda tǟnõ, ä’b sǭ tūlda.
Kuidas ma võivat seda välja kannatada? Kui ma võiji siedā kāndatõ?
Loomad taplevad teineteisega. Lūomõd taplõbõd ī’d tuoizõks.
See väike on lita; on nali vaadata, kuidas see üks väike võitleb kõigi nende kolme vastu. Se piški, se u’m kuņā; u’m nǭļa vaņțlõ, kui se ikš piški taplõb amān sīe kuolmõn vastõ.
Võideldakse, siis proovitakse jõudu. Võikslõbõd, si’z kǭļõbõd joudõ.
Võilill – taim sakiliste lehtede ja kollaste õitega. Sēmḑapuțkõz – taim raiklimizt lī’edõdõks ja vī’rizt ēdrõmõdõks.
võimalust otsida pū’ojõ vȯtšõ
võimalus saada teavet võimi sǭdõ tīetõkši
anda võimalust andõ võimizt
