Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 4176 - 4199 no 4465 šķirkļiem

vaja
  va’idzig, vajāg adv
(vaja)

Kellel on vaja, see on tellija, teine on täitja [~ tulija].   Kīen u’m va’idzig, se u’m sǟdiji, tuoi u’m tu’ļļiji.

Mul on vaja tõrusid.   Mi’nnõn u’m vajāg tõ’rmidi.

Seda oli vaja kõvera otsaga.   Sīe vȯ’ļ vajāg kõ’uriz tutkāmõks.

						
vajadus
  vajāgõm, vajāgõz s
(vajadus)

perekonna vajaduste jaoks   aim vajāgõmiz pierāst

						
vajalik
  vajāgli adj
(vajalik)

ebavajalik, tarbetu   ä’bvajāgli

						
vajalikkus
  vajāglit s
(vajalikkus)
						
vajuda
  va’jjõ vi
(vajuda)

Paat vajub.   Lǭja vajūb.

Nagu maa alla vajunud, ei näe, ei kuule.   Ne’iku mǭn alā va’jjõn, ä’b nǟ, ä’b kūl.

						
valada
  va’llõ vt
(kallata, valada)

ära kallata   jarā va’llõ

juurde kallata   jū’rõ va’llõ

maha kallata   mǭ’zõ va’llõ

peale valada   pǟlõ va’llõ

sisse kallata   si’zzõl va’llõ

Ma valan ühest riistast teise riista sisse ja kruusist vett peale.   Ma valāb ī’dstõ rīstõst tuoiz rīst si’zzõl ja krūzõst vietā pǟlõ.

Nii palju vett valatud!   Ne’ije’n vietā va’ltõd!

Tagantkätt ei tohi teisele viina pudelist valada, siis annab jooja valajale üle silmade.   I’ļ kä’d ä’b tū’oḑ va’llõ tuoizõn brāndiļt potīļõst, si’z jūoji āndab valājizõn i’ļ sīlmad.

Leetseljakutel murduvad [~ valavad] lained.   Ǭŗad valābõd.

						
vald
  pagāst s
(vald)
						
valdkond
  arā s
(ala, valdkond)

kirjaviisi alal   kēravīț arāl

						
valdus
  eņtšõm s
(omand, valdus)

Ta tuli oma omandisse.   Ta tu’ļ eņtš eņtšõmõ.

						
vale
  ä’b|õigi adj
(ebaõige, vale)

See on ebaõige tee.   Se u’m ä’bõigi riek.

Kes midagi valet või rumalat viisi teeb.   Kis midēgõst ä’bõigiz või jämp vīțõ tī’eb.

						
vale
  ä’b|õigiz, pietūks s
(vale)

valet vanduda   ä’bõigizt vannõ

Ära valeta [~ räägi valet]!   Alā rõkānd pietūkstõ!

						
väle
  kierdi adj
(nobe, väle)

nobe nagu nõel   kierdi nemē nõ’ggõl

Nobe võib ta olla tööle, nobedad sõrmed.   Kierdi ta võib vȱlda tīe pǟlõ, kierdid sūormõd.

Ma jään taha, sest ma ei ole nii nobe.   Ma īeb tagān, ku ma ä’b ūo ne’i kierdi.

						
valesti
(a)   ä’b|õigistiz adv
(valesti)
(b)   ä’b|riktig adv
(valesti, ebaõigesti)
						
valetada
  piettõ vt
(valetada)

Ta valetab seda minule.   Ta pietāb siedā mi’nnõn.

Ta nii palju valetab, et hirm on kuulata.   Ta ne’i je’nnõ pietāb ku irm u’m kūldõ.

Valetab nii, et silmgi ei liigu.   Pietāb ne’i, ku mittõ sīlmad ä’b likkõt.

Ta valetas tema peale.   Ta pietīz tä’m pǟl.

Kui ma pean ütlema, siis ma pean valetama.   Ku mi’nnõn u’m kītõmõst, mi’nnõn u’m pietāmõst.

Kes valetab, võib valge mustaks teha.   Kis pietāb, võib vālda mustāks tī’edõ.

Ta valetab nii, et suu suitseb [~ kerib].   Ta pietāb ne’i, ku sū vǟndab.

Valetab nagu koer.   Pietāb ne’iku pi’ņ.

						
valge
(a)   sieldi adj
(valge, helge)

valge päev   sieldi pǟva

helge tulevik   sieldi tu’lbi

(b)   vālda adj
(valge, valgusküllane)

valge päev   vālda pǟva

(c)   vālda adj
(valge, valget värvi)

nii valged täiesti kui lumi   ne’i vāldad tikkiž ku lu’m

valge kõht vastu päikest   vālda ma’g vastõ päuvõ

Mis on valge, see on ilus puhas nagu lumi.   Mis u’m vālda, se u’m knaš, pū’dõz ne’iku lu’m.

						
valgus
  sieldõm, va’l s
(valgus)

valgust karta   sieldõmt kartõ

						
valgusfoor
  luksofor s
(valgusfoor)
						
valgustada
  va’llõ andõ v com
(valgustada)
						
väli
  vēļa adj
(hõre, väli)

Noot pidi olema hõre sellepärast, et ei lubatud ju nii väikseid lesti püüda.   Vadān vȯ’ļ vȯ’lmõst vēļa, sīepierāst ku i’zt vēļõt jo ne’i piškīži lešti ve’jjõ.

						
vali
  ki’ldzi adj
(vali)

terav hääl   ki’ldzi ēļ

vali hääl   ki’ldzi ēļ

						
valida
  vēļõ vt
(valida)
						
valija
  vēļtiji s
(valija)
						
välimus
(a)   ulzõ|nēmi s
(välimus, väljanägemine)
(b)   ulz|vīț s
(välimus)
						
väline
  uļļi adj
(väline)
						
välismaa
  uļļi||mǭ s
(välismaa)
						

Redzami 4176 - 4199 no 4465 šķirkļiem