suur tüli sūr dump
Inimesed lähevad tülli, riidlevad. Ro’vd lǟ’bõd dumpõ, strīḑõbõd.
Ma jäin sinuga kimpu, me tülitseme. Ma ei si’nkõks kimpõ, mēg rīdļõm.
tüli tekitada kīvõ nustõ
tülitseda kīvõ vie’ddõ
kuum ilm tu’ļļi āiga
kuum vesi tu’ļļi ve’ž
Supp on tuline nagu tuli. Zup u’m tu’ļļi ne’iku tu’ļ.
Ma teen su tuliseks – kas armastusega või tulega. Ma tī’eb si’n tuļīzõks – või ārmaztimizõks agā tu’lkõks.
Sa oled nii tuline jooksja, nagu torgiksid sind takjad. Sa ūod ne’i tu’ļļi a’iliji, ne’iku dadžād sīnda siskāks.
maha lasta mǭ’zõ laskõ
Ta laseb püssiga siga. Ta laskūb flintõks si’ggõ.
Ta lasi mulle püssiga jalga. Ta laskīz mi’nnõn flintõks jalgõ.
Nii palju vigu, mu kõrvad hakkavad [häbist] kuumama. Ne’i je’n vi’gḑi, mi’n kūorad irgõbõd peizõ.
tulitab, muutub punaseks tu’lzõb, īeb punīzõks
See haav on selline tulitanud, nagu oleks paistetanud. Se kațki u’m seļļi tu’lzõn ne’iku vȯlks paizõn.
vastu hakata vastõ strīḑõ
Meie tülitseme. Mēg rīdļõm.
Mina tülitsen sinuga, nemad tülitsevad kahekesi. Ma strīḑõb si’nkõks, ne strīḑõbõd kǭ’dskiņ.
Nad tülitsevad nii, et juuksed lendavad. Ne strīdõbõd ne’i, ku ibūkst līndabõd.
hakkama saada, toime tulla tuoimõl sǭdõ
virgele saada virgõ sǭdõ
tagasi ellu saada tā’giž je’llõ sǭdõ
Nii me tulime jälle toime. Ne’i mēg saimõ tegiž tuoimõl.
Ei tule toime. Ä’b sǭ tuoimõl.
Sellest ei saa head nahka. Sīest ä’b sǭ jõ’vvõ nǭ’gõ.
Saagu mis saab! Sǭgõ, mis sǭdsõ!
Hammas tuleb lahti ja tuleb välja. Āmbaz tulāb vāldiņ ja tulāb ulzõ.
Uks tuleb lahti. Ukš tulāb vāldiņ.
Söök tuleb kallis. Sīemnāiga tulāb tõurõz.
randa tulla, randa joosta a’igõ tūlda
maanduda mǭ’zõ tūlda
tagasi tulla tā’giž tūlda
ilmuda ulzõ tūlda
vastu tulla vastõ tūlda
See prikk on jooksnud Sīkrõgis randa Se brik u’m tund Sīkrõgõl a’igõ.
Seal on selline lennuväli, kus maanduvad need helikopterid. Sǟ’l u’m seļļi aerodrōm, kus tu’lbõd mǭ’zõ ne helikopterõd.
Sa tuled nagu varas öösel. Sa tulād ne’iku salāj īezõ.
Tulge, neiud, vaatama! Tulgid, neitsõd, vaņțlõmõ!
Ta tuli välja tuule kätte. Ta tu’ļ ulzõ tūlõ.
Ära tule mu silma alla! Alā tu’l mi’n sīlma alā!
ette tulla, ilmneda je’ddõ tūlda
kaela tulla ka’ggõlõ tūlda
peale tulla pǟlõ tūlda
Peremees tuli talle peale. Izānd tu’ļ tä’mmõn pǟlõ.
Ta tuli mulle nagu koorem kaela. Ta tu’ļ mi’nnõn ne’iku viedām ka’ggõlõ.
tuleb hoida kõrvale lǟ’b vȯidõ kilgõ
tuleks minna lǟ’ks lǟ’dõ
Neil tuli palju pead murda Näntõn lekš pǟgiņ pǟdõ murdõ.
Mul ei tulnud seda teha. Mi’nnõn i’z lǟ’ siedā tī’edõ.
Sa ei pea abielu rikkuma. ~ Sul ei tule abielu rikkuda. Si’nnõn ä’b lǟ’ rikkõ a’bjelāmiz.
Mõisnik pidi neid aitama viljaga. Mȯiznikā sai nēḑi ä’bțõm vīļaks.
Pojast saab arst, ta õpib arstiks. Pūoga līb aŗšt, ta opūb aŗštõks.
Riie tuleb punane, seda värvitakse värviga punaseks. Ǭ’rõn līb pu’nni, tǟnda rǭviņtõb vermkõks punīzõks.
Lehm tuleb lüpsma. Nī’emõ līb lipšāb.
Me oleme varsti jälle veel koos. Mēg līm aššõ tegīž vēl ku’bsõ.
Kalu saab kõigile. Ka’ļdi līb amādõn.
Sellest ei tule midagi. Sīest midāgõst ä’b lī.
Mul tuleb minek. Mi’nnõn līb lē’mizt.
Ei tule olema ühtki liivlast, kes ei mõtleks üht mõtet: ärgu olgu tulnud enam sõda. Ä’b lī mitī’dtõ līvlizt, kis ä’b mõtlõks ī’dtõ mõtkõzt: algõ līnd jemīņ suo’ddõ.
pime öö pi’mdõ īe
läheb pimedaks īeb pi’mdõ
Nii pime, et ei näe sõrmegi silma panna Ne’i pi’mdõ, ku mittõ suorm ä’b nǟ silmõ pānda.
Nii pime, et ei näe mitte sõrme noolida. Ne’i pi’mdõ ku ä’b nǟ mittõ suormõ nūolõ.
Nii pime, et torka silmad peast välja. Ne’i pi’mdõ, ku siskā sīlmad pǟstõ ulzõ.
Nii pime on, et võta silmad kätte. Ne’i u’m pi’mdõ, ku võtā sīlmad kä’ddõ.
Nii pimedaks läheb see aeg. Ne’i pi’mdõks īeb se āiga.
Nagu inimene tunneb. Ne’i ku rištīng jū’tõb.
Sa tunned, kuidas ta on sinu juures. Sa maņūd, kui ta u’m si’n jūsõ.
Muud midagi iseäralikku polnud märgata. Mūdõ mittõ midāgid eņtšsuglizt i’z ūo maņdõb.
Kǭrli tunneb, et nüüd on sõudmine palju kergem. Kǭrli mȯjūb, ku ni u’m sȭidami pǟgiņ kievāmim.
Ma tunnen teda. Ma tūndõb tǟnda.
Ta tunneb nagu oma kätt (~ oma sõrmi). Ta tūndõb ne’iku eņtš kätā (~ eņtš suoŗmi).
külma tunda kilmõ tundõ
sooja tunda lemḑi tundõ
Kajakad võivad aistida, et tuleb torm. Kajāgõd võibõd tundõ, ku līb tōvazt.
Tunne nagu oma kodus! Tund ne’iku eņtš kuo’nnõ!
