Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3876 - 3899 no 4465 šķirkļiem

tudeng
  student s
(tudeng)
						
tüdruk
(a)   neitst s
(neitsi, tüdruk, tütarlaps, neiu, preili)
(b)   neitst s
(teenijatüdruk, tüdruk)

Ta on olnud läti peremeeste juures tüdrukuks.   Ta u’m vȯnd mǭmī’e perīmī’ed jūs neitsõks.

(c)   neitški s
(plika, tüdruk, tütarlaps, näitsik)
						
tugev
(a)   dikțõ adj
(tugev)

tugev riie   dikțõ ǭ’rõn

(b)   dūšig adj
(tugev)

Värske liha teeb tugevaks.   Priš vȯzā tī’eb dūšigõks.

(c)   joudzi adj
(jõuline, tugev)

tugevaks teha   joudzizõks tī’edõ

saada tugevaks vaimus   sǭdõ joudzizõks vaimsõ

(d)   kangti adj
(kange, tugev)

tugev vool   kangti õvā

Mõnikord oli nii tugev vool, et oli väga raske vedada noota.   Mūnda kõrd vȯ’ļ ne’i kangti õvā, ku vȯ’ļ vä’ggi lǟlam vie’ddõ va’ddõ.

(e)   kangtõ adj
(kange, tugev)

Täna oli tugev hoovus.   Tämpõ vȯ’ļ kangtõ õvā.

(f)   viš adj
(vastupidav, tugev, kõva)

kõva riie   viš ǭ’rõn

kõva köis   viš kieuž

tugev anum   viš rīst

Kõva kui raudnael.   Viš ne’iku rōda na’ggõl.

Need olid veel tugevad küll.   Ne vȯ’ļtõ ve’l viššõd kil.

						
tugevasti
(a)   dūšig adv
(tugevasti, kõvasti)

Kui kõvasti sajab, siis nagu maa on valge.   Ku dūšig sadāb, si’z ne’i ku mǭ u’m vālda.

Mul hakkab palav kui kõvasti töötan.   Mi’n līb kīebi, ku dūšig jelāb.

(b)   vegīstiz adv
(vägevalt, tugevasti)
						
tugevdada
  višīņtõ vt
(kõvendada, tugevdada, tugevaks teha)
						
tugevus
  dikțit, viššit s
(tugevus)
						
tugi
(a)   ti’g s
(tugi, toetus)
(b)   ti’g|pū s
(tugi, tugipuu)
						
tugineda
  ti’ggõ vi
(toetuda, tugineda)

Võid temale tugineda.   Võid ti’ggõ tä’m pūolõ.

						
tuhat
  tū’ontõ
(tuhat)

viis tuhat   vīž tū’ontõ

						
tuhatoos
  tū’gõ|dūož s
(tuhatoos)
						
tühi
  tijā adj
(tühi)

[kalast] tühi meri   tijā me’r

tühi nagu vana kuu   tijā ne’iku vanā kū

Kus tühi koht, seal on puudu [~ puudub].   Kus tijā kūož, sǟ’l pūtõb.

Ta räägib tühja juttu (~ tühje sõnu).   Ta rõkāndõb ti’jjõ rõkkõ; ta rõkāndõb ti’jḑi sõ’ņdi

Mu kõht on väga tühi.   Mi’n ma’g u’m vä’ggi tijā.

Ta tuli siia tühjade kätega.   Ta tu’ļ tǟnõ tijād kädūdõks.

Ta tuli siia tühi kui viiekopikane.   Ta tu’ļ tǟnõ tijā ne’iku vīžkopīk.

						
tühi
  brī, vabā adj
(tühi, vaba)

Meil oli aias tühi [maa]tükk.   Mä’ddõn vȯ’ļ tarās brī kabāl.

						
tühistada
(a)   murdõ vt
(tühistada)

sõna murda   sõ’nnõ murdõ

Ja [püha]kirja ei saa teha tühjaks.   Ja kēra ä’b või sǭdõ murdtõd.

(b)   pȯlgõ vt
(tühistada, olematuks teha)
						
tuhk
  tū’gõ s
(tuhk)
						
tuisk
  vǭ’dõz s
(lumetuisk, tuisk)
						
tuju
  mēļ s
(meel, tuju)

hea meel, hea tuju   jõvā mēļ

paha tuju   kõ’zzi mēļ

tuju nii, nagu tuul puhub   mēļ ne’iku tūļ pū’gõb

						
tükk
(a)   kabāl s
(tükk)

tükkideks minna   lǟ’dõ kabāļiz

läks kaheks tükiks   lekš kǭ’dõ kabālõ

See oli kolmes tükis.   Se vȯ’ļ kuolms kabāļis.

(b)   nukā s
(kannikas, tükk, kamakas,)

Kannikas kulub.   Nukā kulūb.

(c)   stik s
(tükk, lugu)

Ta mängib tükki viiuliga.   Ta spēļõb stikkõ fijolõks.

(d)   temp s
(tükk, temp, jant)
(e)   temp s
(tükk, käntsakas)

leiva käntsakas   lēba temp

liha käntsakas   vȯzā temp

						
tukk
  kušt s
(tukk)

rohutukk   āina kušt

						
tulek
  tu’lmi s
(tulemine, tulek)

sakslaste sissetungimine Liivimaale   saksād si’zzõl tu’lmi Līvõmǭlõ

						
tulemus
(a)   rezultāt s
(tulemus, resultaat)
(b)   ulzõ|tu’lmi s
(tulemus)
						
tuletõrje
  tu’l|kistāntijid dīenast term
(tuletõrje)
						
tuletõrjuja
  tu’l|kistāntiji s
(tuletõrjuja)
						
tulevane
  tu’lbi, tu’lbõ adj
(järgmine, järgnev, tulevane)

homme õhtul   tu’lbiz ȭ’dõn

järgmine osa   tu’lbi ja’g

järgmisel nädalal   tu’lbiz nädīļ

nii esimeses silbis kui ka järgnevais silpides   ne’i e’žmis zilbsõ, kui ka tu’lbižis zilbiš

tuleval suvel   tu’lbõ sõ’vvõ

tuleval talvel   tu’lbõ tallõ

tulevail päevil   tu’lbõ päuvši

						
tulevik
  tu’lbi s
(tulevik)

Tulevikus sa hoia ennast minu teest eemale!   Tu’lbis sa vȱida ēņtšta mi’n riekstõ!

						
tuli
  tu’ļ s
(tuli)

pistab (süütab) pilpaga tule külge   a’ltõb pirgkõks tu’l jū’rõ

vajutab tule põlema   pīkstõb tu’l i’lzõ

tõmbab tuld külge   viedāb tūlda jū’rõ

tõmbab [tiku]väävliga tule üles   viedāb zēvõlõks tu’l i’lzõ

võtab tule külge   võtāb tu’l jū’rõ

nagu tuli taga   ne’iku tu’ļ tagān

Tal on tuli perses.   Tä’mmõn u’m tu’ļ piergõs.

Ta teeb temale tuld alla – selline, kes teisest halba räägib.   Ta tä’mmõn tī’eb tūlda alā – seļļi, kis tūoizta slikți rõkāndõb.

Ta on olnud tules ja vees.   Ta u’m vȯnd tu’lsõ un vie’dsõ.

						

Redzami 3876 - 3899 no 4465 šķirkļiem