Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3326 - 3349 no 4465 šķirkļiem

sisseastumine
  si’zzõl|astimi s
(sisseastumine)
						
sissejuhatus
  si’zzõl|jū’ondõm s
(sissejuhatus)

sõnaraamat grammatilise sissejuhatusega   sõnārǭntõz gramatiliz si’zzõljū’ondõmõks

						
sissekirjutus
  si’zzõl|kēratõks s
(sissekirjutus)

N. Polmaņi enese sissekirjutusega   N. Polmaņ eņtš si’zzõlkēratõksõks

						
sissepääs
  si’zzõl|pä’zzimi s
(sissepääs)

sissepääs tasuta   si’zzõlpä’zzimi ilmõ maksõ

						
sissepoole
  si’zzõl|pē’ḑõn, si’zzõl|pūolõ adv
(sissepoole)

Tule sissepoole!   Tu’l si’zzõlpē’ḑõn!

						
sissetulek
  si’zzõl|tu’lmi s
(sissetulek)
						
sisu
  mõtkõz s
(sisu)

Raamatutest on kuus vaimuliku sisuga.   Rǭntist āt kūž vaimliz mõtkõks.

						
sisukord
  mōt, sižāli s
(sisukord)
						
sisustus
  interjer s
(sisustus, interjöör)
						
situatsioon
  situātsij s
(situatsioon)
						
skandaal
  skandāl s
(skandaal)
						
skeem
  shēm s
(skeem)
						
skorpion
  skorpion s
(skorpion)
						
sõber
  dro’ugõz, sõbrā s
(sõber)

Sõber sõpra kunagi ei unusta.   Sõbrā sõ’brõ kunāid ä’b u’n.

						
sobida
  pī’lõ vt
(istuda, sobida)

Ta vaatab ennast alatasa peeglist, kuidas riided istuvad.   Ta ī’dstī’d ēņtšta spīegiļtõb, kui ǭ’rõnd pī’lõbõd.

						
sobida
(a)   kõlbõ vi
(kõlvata, sobida, sündida)

mitte kuhugi ei kõlba   äp kuskiz ä’b kõlb

See seen ei kõlba süüa.   Se sēņ ä’b kõlb sīedõb.

Ehitusmaterjalide transportimiseks sobisid väga lamedapõhjalised paadid.   Bõuvmateriālõd transportimizõks väggi kȭlbizt laigāpūoj lǭjad.

(b)   paššõ vi
(sobida)

kokku sobida   ku’bbõ paššõ

(c)   sǟdõ vi
(sobida, olla sobilik)

ei sobi   ä’b sǟd

						
sobiv
(a)   āigani adj
(kohane, sobiv)
(b)   ažāli adj
(sobiv)

See on sobiv puu.   Se u’m ažāli pū.

(c)   kȭlbatõb adj
(sobiv)
(d)   kõlbzi adj
(sobiv, kõlbulik)
(e)   kubbõ|kõlbiji adj
(sobiv, vastav)
(f)   parāz adj
(paras, sobiv)

paras aeg ~ paras mõõt   parāz āiga

parajal ajal ~ parajas mõõdus   parāz āigal

ülesanne koostada sobivat lugemikku liivi koolidele   i’lzandõks ku’bbõ sǟ’dõ parāzt lu’gdõbrǭntõzt līvõ skūolõd pierāst

Saapad on parajas mõõdus.   Sǭpkõd at parāz āigal.

(g)   paŗī adj
(sobiv, paslik)
						
sõbralik
  sõbrāli adj
(sõbralik)
						
sõda
  suodā s
(sõda)

sõjas olla   suodā pǟl vȱlda

sõda kuulutada   suo’ddõ kītõ

sõda pidada   suo’ddõ pi’ddõ

sõtta minna   suo’ddõl lä’dõ

Sõda rikkus kõik ära.   Suodā tikkiž rikīz jarā.

						
sodida
  smurgiļtõ vt
(soperdada, sodida)

Sa soperdad, see töö ei ole midagi väärt.   Sa smurgiļtõd, se tīe ä’b ūo midāgõst vǟrts.

						
sõdida
  suoḑīkšõ vi
(sõdida)

Sõditakse üksteisega, kunagi ei võida teisega hästi kokku leppida.   Suoḑīkšõb ī’d tuoizkõks, ä’b kunāgõst või tuoizkõks jõvīstõ ku’bbõ sǟdõ.

						
sodida
  rumāltõ vi
(sodida)

Sina vaid sodid, sa ei oska teha.   Sa set rumāltõd, sa äd mūošta tī’edõ.

						
sõdur
(a)   polākõz s
(sõdur, poiss (kaardimängus))
(b)   suodā|mīez s
(sõdur, sõjamees)
						
soe
  lem, lemmõz s
(soe, soojus)

sooja tulla   lemmõz tūlda

Sa said sooja, kui sa töötasid.   Sa said lemḑi, kui sa strǭḑizt.

Ma lähen päikse kätte sooja.   Ma lǟ’b pǟva kä’ddõ lemmõz.

Ma minestasin päikse käes soojas.   Ma nǟrbiz pǟva kä’dsõ lemmõsõ.

Ma lähen päikse käest soojast ära, kui ei või taluda.   Ma lǟ’b pǟva kä’dstõ lemmõstõ jarā, ku äbvõi kāndatõ.

Mingit sooja ta seal ei saa.   Mingizt lemḑi ta sǟ’l ä’b sǭ.

						
soe
  lem adj
(soe)

soe ilm   lem āiga

Minul ei ole sellest sooja ega külma.   Mi’nnõn ä’b ūo sīestõ lemḑi, ä’b ka kilmõ.

Maailma ei jõua soojaks kütta.   Mǭilmõ ä’b või lemmõks peistõ.

Saab sooja süüa.   Sǭb lemḑi sīedõ.

						

Redzami 3326 - 3349 no 4465 šķirkļiem