Ta ikkagi läks. Ta ikštõz lekš.
Kui võrgud läksid tormiga hukka, tuli need ikkagi kinni maksta protsentidega. A’ž võrgõd touvõks lekštõ ukkõ, nänt ikštõz vȯ’ļ jarā maksāmõst protsentõdõks.
Ta siiski täna ei tulnud. Ta ikštõz tämpõ i’z tu’l.
Egas ta seda teadnud. Ta umīț siedā i’z tīeda.
Täna ta siiski ei tulnud. Tämpõ ta umīțõgid i’z tu’l.
Nüüd oli ometi õige sild. Ni vȯ’ļ u’mmõtigid õigi sīlda.
siit on näha, et ... sī’ḑšt u’m nǟ’dõb, ku ...
Ma olen siit pärit. Ma u’m sī’ḑšt perīņ.
Siit jõeni on üks kilomeeter. Tästā jo’ug sǭņõ u’m ikš kilomētõr.
kirvesilm kirrõ sīlma
nõelasilm nõ’ggõl sīlma
silma vaadata siļmõz vaņțlõ
silmi pilgutada siļmi pilktõ (~ piltõ)
pruunid tumedad silmad brūnizt tumšizt sīlmad
ilusad sinised silmad knaššõd si’ņņizt sīlmad
rähmaste silmadega märgist sīlmadõks
kinnisilmi vizās sīlmadõks
silmad ees ja taga sīlmad je’dsõ un tagān
silmad punased kui härjal (~ särjel) sīlmad pu’nnizt nemē ǟrgan (~ särgõn)
mustad silmad nagu mustlasel, ei taha näha mustād sīlmad ne’i ka tšigīņõn, ä’b tǭ’ nǟ’dõ
suured silmad nagu võitoosid sūrd sīlmad ne’iku būndald
silmad nagu kassil sīlmad ne’iku kaššõn
vesised silmad kui hülgepojal ve’žžizt sīlmad nemē ilgõlapsõn
silmini võlgades siļmšt sǭņi vȭlgidi
silmi maha lüüa siļmi mǭ’zõ ra’bbõ
silmi jõllitada siļmi kīerõ
suuri silmi teha siļmi la’gtõ
kahe silma vahele jätta kǭ’d sīlma va’izõ jettõ
silmi pesta siļmi pie’zzõ
kellelegi silma heita mingiz pǟl siļmi eitõ
mitte silmist lasta mittõ siļmšti ä’b laskõ
nelja silma all nēļa sīlma allõ
nagu pind silmas nemē pīrgal sīlmas
silma torgata [~ silmi sadada] siļmiz sa’ddõ
silm silma, hammas hamba vastu sīlma sīlma, āmbaz ambõ vastõ
silmas pidada sīlmas pi’ddõ
silmili kukkuda sīlmad pǟl sa’ddõ
Silmad kardavad valgust. Sīlmad kārtabõd sieldõmtõ.
Hoia oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!
Silmad on öösel kinni. Sīlmad attõ īezõ vizās.
Ma lasen vaid silmad kinni. Ma laskūb set sīlmad vi’zzõ.
Kui sa paned silmad kinni, siis sa ei taha näha, pigistad kinni. Ku sa panād sīlmad vi’zzõ, si’z sa ä’d tǭ’ nǟ’dõ, pīkstõd vi’zzõ.
Siis tuleb uni, kui silmad lähevad kinni. si’z tulāb u’ņ, ku sīlmad lǟ’bõd vi’zzõ.
Siis kui nutetakse, öeldakse, et silmad on vees. si’z ku rǟkõb, kītõb, ku sīlmad attõ vie’d si’zāl.
Vaata mulle silma! Vaņțõl mi’nnõn siļmiz!
Ta ei lase mind silma alt välja. Ta ä’b lask mīnda sīlmad aldõst ulzõ.
Ta on kõigi inimeste silme all. Ta u’m amād ro’vd sīlmad allõ.
Kui pea valutab, läheb silmade ees mustaks, vihaga läheb kirjuks. Ku pǟ pȯdūb, si’z īeb sīlmad je’dsõ mustāks, kõzāks īeb kērabizõks.
Mul on udu silmade ees ja on punased kärbsed. Mi’nnõn u’m u’d sīlmad je’dsõ, un pu’nnizt kärmizt attõ.
Ära mu silmist [~ silmade eest]! Jedspē’ḑõn mi’n sīlmad je’dst!
See on mu silma järgi – ilus, mis mulle meeldib. Se u’m mi’n sīlma pie’rrõ – knaš, mis mi’nnõn mīeldõb.
Oma silm on kuningas [~ peremees]. Eņtš sīlma u’m izānd.
Silmad lähevad kirjuks selle päiksega (~ päikse käes). Sīlmad īebõd kērabizõks sīe pǟvaks (~ pǟva kä’dsõ).
Me rääkisime silm silma vastu. Mēg rõkāndizmõ sīlma sīlma vastõ.
Hirmul on suured silmad. Irmõn at sūrd sīlmad.
Ta ei salli mind silmaotsaski. Ta ä’b kāndat mīnda mittõ sīlma tutkāmõs.
Ta pigistas silma kinni: siis nii selgesti ei näe. Ta pīkstiz sīlma vi’zzõ: si’z ne’i sieldõ ä’b nǟ.
Sa panid silmad talle pähe – kui ta ei näinud, sa ütlesid ja ta mõistis. Sa pa’ņd sīlmad tä’mmõn pǟ’zõ – ku ta i’z nǟ, sa kītizt un ta mūoštiz.
Ma ei usu oma silmi. Ma ä’b usk eņtš siļmi.
Silmadel läheb pahupool peale. Sīlmadõn lǟ’b pǭ’mi pūol pǟlõ.
Ta pilgutab oma silmi – räägib silmadega. Ta eņtš siļmi blikštiņtõb – sīlmadõks rõkāndõb.
Ära aja [~ puhu] prügi [~ tolmu] silma! Alā pū’gõ põrmõ siļmiz!
Ma lasin ta silmist. Ma laskīz tä’m ulzõ siļmšti.
Ma juba lugesin sinu silmist. Ma si’n siļmšti jo lugīz.
Ma pean tegema tööd ja ühe silmaga valvama teda. Mi’n u’m jelāmõst tīedõ ja ī’d sīlmaks vakțõmõst tǟnda.
sukasilm sukā sīlma
võrgusilm võrgõ sīlma
sukal silmi üles võtta sukān siļmi i’lzõ võttõ
Peab korjama enne silmad [vardale] ja peab võtma silmad üles. U’m kuoŗŗõmõst sīlmad je’dsõ un pȯimõmõst sīlmad i’lzõ.
Suka silmad jooksevad [~ Sukk laguneb silmadest välja]. Sukā siļmšti arābõb ulzõ.
Sipelgas hammustab. Sipriki jāmstab.
Sipelgad kusevad ka. Siprikizt ku’zzõbõd ka.
avaldust sisse anda tieut si’zzõl andõ
arstimit sisse võtta aiņi si’zzõl võttõ
sisse hingata si’zzõl jengõ
sisse juhatada si’zzõl jū’odõ
sisse minna ~ siseneda si’zzõl lǟ’dõ
sisse kukkuda si’zzõl sa’ddõ
sisse murda si’zzõl murdõ
sisse panna si’zzõl pānda
sisse seada si’zzõl sǟ’dõ
sisse tuua si’zzõl tūodõ
ühest sisse, teisest välja ī’dst si’zzõl, tuoizõst ulzõ
Astuge sisse! Astāgid si’zzõl!
Palju ei lähe sisse [sööki]. Pǟgiņ ä’b lǟ’ si’zzõl.
Tulge sisse! Tulgid si’zzõl!
