Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 3251 - 3274 no 4465 šķirkļiem

sekka
  sie’ggõ adv
(sekka, hulka)

sekka astuda   sie’ggõ kämpiļtõ

						
sekka
(a)   sie’ggõ pop
(sekka)

Ta sattus inimeste sekka.   Ta sai ro’vzt sie’ggõ.

(b)   sie’ggõ pop
(sekka, hulka)

Tule meie hulka!   Tu’l mä’d sie’ggõ!

(c)   va’ilõ pop
(hulka, sekka)

Liivlaste sekka tekkis inimesi.   Līvlizt va’ilõ sugīz ro’vžti.

						
sekkuda
  va’izõ astõ v com
(sekkuda)
						
sekretär
  sekretar, siktār s
(sekretär)
						
sekretär
  kērad|tēji s
(kirjutaja, sekretär)
						
seks
  seks s
(seks)
						
seksuaalne
  seksuāli adj
(seksuaalne)
						
sekund
  zekund s
(sekund)
						
seletada
  seļţõ vt
(seletada, selgeks teha)

selgeks teha   sieldõks seļţõ

						
seletus
  sēļţami s
(seletus, selgitus)

seletust anda   sēļţamizt andõ

seletust nõuda   sēļţamizt ki’zzõ

						
selg
  sǟlga s
(selg)

selili   sǟlga pǟl

hobuse selga istuda   ibīz sälgõ istõ

kuube selga panna   a’m sälgõ vie’ddõ

selga proovida   sälgõ kǭ’ļõ

selga küüru tõmmata   sǟlga kīrõ vie’ddõ

jalad selga võtta   jālgad sälgõ pānda

Ta pööras oma selja minu poole, mis ma siis seljaga räägin.   Ta kīeriz eņtš sǟlga mi’n pūolõ, mis ma si’z sǟlgaks rõkāndõb.

Selja taga tehakse vaikselt, vaikselt teisiti.   Sǟlga tagān tī’eb vā’giž, vā’giž mõitiz.

Tema selja taga on sõjavägi.   Tä’m sǟlga tagān u’m suodāvä’g.

Kelle seljas sa oled, ära mine teise selga!   Kīen sǟlgas sa ūod, alā li tuoiz sälgõ!

Käib, pea seljas.   Kǟ’b, pǟ sǟlgas.

Tal on palitu seljas.   Tä’mmõn u’m mantõl sǟlgas.

Võtke palitu seljast ära!   Viedāgid mantõl sǟlgast mǭ’zõ!

						
selge
(a)   klǭr adj
(klaar, selge)
(b)   sieldi adj
(selge, hele)

selge hääl   sieldi ēļ

selge taevas   sieldi tǭvaz

(c)   sieldõ adj
(selge, arukas)

selge mõistus   sieldõ mēļ

selge pea   sieldõ pǟ

selge pilk   sieldõd sīlmad

(d)   sieldõ adj
(selge, kaine)

Tule kaine peaga!   Tu’l sieldõ pǟkõks!

(e)   sieldõ adj
(selge, klaar)

selgineda   sieldõks īedõ

selge vesi   sieldõ ve’ž

nagu välk selgest taevast   nemē valkt sieldõst touvõst

selge nagu päev   sieldõ nemē pǟva

nii selge kui vesi   ne’i sieldõ kui ve’ž

Vähehaaval selgineb, pilvevahest särab.   Rǭžkīški īeb jo sieldõks, pīlava’istõ spī’ḑõb.

(f)   sieldõ adj
(selge, mõistetav)

selgeks õppida   sieldõks oppõ

selgeks saada   sieldõks sǭdõ

selgeks teha   sieldõks tī’edõ

Nii selge kui viis sõrme.   Ne’i sieldõ kui vīž suormõ.

						
selgelt
(a)   pū’dõst adv
(selgelt, selgesti)

Võis kõike selgelt näha, niisamuti kui päeval.   Võiž a’mmõ pū’dõst nǟ’dõ, ne’i ī’ž kui päuvõ.

(b)   sieldõ adv
(selgelt)

Veel päris selgelt me ei tea.   Vel kū’oḑõn sieldõ ä’b tīedam.

						
selgitada
(a)   i’lz|nä’gțõ vt
(ette näidata, üles näidata, selgitada)
(b)   klīerõ vt
(selgitada, tutvustada)

ennast esitleda   ēņtšta klīerõ

Nad esitlesid ennast.   Ne klīerizt ēņtšta.

(c)   klǭrõ vt
(klaarida, selgitada)
(d)   seļţõ vt
(selgitada, selgeks saada)

Seda peab välja selgitama.   Siedā u’m sēļţamõst.

						
selgitus
  sēļţami s
(seletus, selgitus)

seletust anda   sēļţamizt andõ

seletust nõuda   sēļţamizt ki’zzõ

						
selgroog
  sǟlga|nugāŗ s
(lülisammas, selgroog)
						
selgroog
  nugār, sǟlga|lū s
(selgroog)
						
selguda
  sieldõks sǭdõ v com
(selguda)
						
selgus
  sieldõm s
(selgus)

Nüüd ma sain kord selgust.   Ni ma sai ikškõrd sieldõmt.

						
selili
  sǟlgaņiz, sǟlgaņizõl adv
(selili)

selili kukkuda   sǟlgaņiz sa’ddõ

selili lamada   sǟlgaņiz ma’ggõ

selili laskuda   sǟlgaņizõl laškõ

selili kukkuda   sǟlgaņizõl sa’ddõ

selili lamada   sǟlgaņizõl ma’ggõ

selili olla   sǟlgaņizõl vȱlda

						
seljakott
  sǟlga|kuoț s
(seljakott)
						
sellepärast
  sīe|pierāst, sīestõ adv
(seepärast, sellepärast, selle tõttu)

seepärast, et   sīestõ, ku

						
selline
  seļļi pn
(niisugune, selline, säherdune, säärane)

nii- ja naasugune   seļļi tūoļi

						
selts
  seļtš s
(selts)
						
seltskond
  kompānij s
(seltskond)
						

Redzami 3251 - 3274 no 4465 šķirkļiem