Ta hoiab raha kokku. Ta ārmakstõb rǭ’dõ.
Raha peab kokku hoidma. Rǭ’dõ u’m ārmakstõmõst.
Ma hoian midagi tagavaraks, raha hoian kokku, ma ei anna nii palju raha välja. Ma pidāb tagāvarāks midēgõst, rǭ’dõ ārmakstõb, ma ä’b ānda ne’i je’n rǭ’dõ ulzõ.
Mul on hea suutäis, ma hoian seda oma laste jaoks, oma emale. Mi’n u’m jõvā sūtäuž, ma ārmakstõb siedā eņtš lapst pierāst, eņtš jemān.
ennast säästa ēņtšta skūoņõ
Iga kopikat tuleb säästa. Jegā kopīk u’m skūoņõmõst.
Hoiab kokku, raasukese kaupa vaid võtab seda, jahu, vilja, las see kauem jätkuks. Toupõb, rǭziņ set võtāb ja tī’eb tä’mstõ, jo’vstõ, vīļastõ, la’z ta kōgiņ tīekõg.
Hoia oma silmi! Vȱida eņtš siļmi!
Ta saatis telegrammi. Ta kāimiz telegram.
ära saata jarā sǭtõ
teele saata riek pǟl sǭtõ
kooli saata skūolõ sǭtõ
välja saata ulzõ sǭtõ
silmadega saata sīlmadõks sǭtõ
Ta saatis mind sinu juurde, tuli ise ka kaasa. Ta sǭtiz mīnda si’n jū’rõ, tu’ļ ī’ž ka īņõ.
Venelane saatis palju rahvast välja ära. Krī’evõz sǭtiz pǟgiņ ro’vžti ulzõ je’dspē’ḑõn.
hobuse saba ibīz tabār
saba liputada tabārt liktõ
saba vehkida tabārt eitõ
saba jalgade vahele tõmmata tabārt jālgad va’ilõ tõmbõ
Loomad jooksevad, saba seljas. Lūomõd a’ilõbõd, tabār sǟlgas.
Ta jookseb saba jalgade vahel. Ta a’ilõb, tabār jālgad va’isõ.
Saba on maas, kui on häbi. Tabār u’m mǭsõ, ku u’m uid.
Mis sa käid mu sabas? Mis sa kǟ’d mi’n tabārs?
Kes koeral saba kergitab, kui mitte ta ise. Kis pi’ņņõn tabār nustāb, ku mittõ ta ī’ž.
Lumi (~ lund) sajab. Lu’m (~ lūnda) sadāb.
Rahet sajab. Ra’gdõ sadāb.
Vihm sajab. Vī’mõ sadāb.
Täna öösel sadas vihma nagu kalja. Tä’mīezõ sadīz vī’mõ nemē kaļļõ.
kahekümnenda sajadi alguses kǭ’dkimdõz sadāāigastõd īrgandõksõl
saladuseks teha ~ ära peita salāks pānda
saladuses hoida salāks pi’ddõ
