terve rida tīera radā
Vaat, kus lendab hanede rida. Vān, kus līndab gūogõd radā.
Õpetaja seab lapsed ühte ritta. Opātiji panāb lapst ī’dõ ra’ddõ.
Ta jooksis nii, et [tuline] jutt jäi taha. Ta ne’i ailiz, ku radā ei tagān.
Jooksis nii, et sitarada jäi taha. A’iliz nemē sitā radā ei tagān.
nende ridade kirjutaja nänt rīndad kēratiji
vastu hakata vastõ strīḑõ
Meie tülitseme. Mēg rīdļõm.
Mina tülitsen sinuga, nemad tülitsevad kahekesi. Ma strīḑõb si’nkõks, ne strīḑõbõd kǭ’dskiņ.
Nad tülitsevad nii, et juuksed lendavad. Ne strīdõbõd ne’i, ku ibūkst līndabõd.
Ta lasi õmmelda enesele uued riided (uue riietuse). Ta pa’ņ umblõm eņtšõn ūd kȭrda.
riideid õmmelda ǭ’riņi umblõ
Riided võetakse seljast maha. Ǭ’rõnd viedāb sǟlgast mǭ’zõ.
Riided pannakse kokku. Ǭ’rõnd panāb ku’bbõ.
Riided said märjaks. Ǭ’rõnd saitõ kažīzõks.
Riided istuvad tal [hästi] ümber. Ǭ’rõnd tä’mmõn istābõd immõr.
Ta käib mustas riietuses. Ta kǟ’b mustās ǭriņis.
taevariik touvõ vald
Ta räägib riigi(le) vastu. Ta rõkāndõb valstõn vastõ.
paljaks röövida paļļõks loupõ
Ta röövis minult pettusega raha. Ta loupiz mi’n kä’dstõ pietūksõks rǭ’dõ.
Palju riisutakse enese jaoks mingit vara lähedale. Pǟgiņ rībõb eņtš pierāst mingizt viļļõ le’žgõl.
asjad ära riisuda ažād ulzõ rīštõ
koort riisuda i’ļdžemḑi rīžõ
rasva riisuda ra’zzõ rīžõ
raha koku riisuda rǭ’dõ ku’bbõ rīžõ
Piima riisutakse, riisutakse koor pealt ära, kui tuleb riisuda lusikaga. Semḑi rīžõb, rīžõb i’ļdžēmḑa pǟldõst jarā, ku u’m rīžõmõst kǭjkõks.
raamaturiiul rǭntõd|loutš
Kapis on riiulid. Käpsõ at lōtšõd.
Pane leib riiulile! Pa’n lēba loutš pǟl!
Raamatud on riiulil. Rǭntõd attõ loutšõs.
Pane uksele riiv (ette)! Pa’n uksõn drēgõl je’ddõ!
Riiviga pannakse uks kinni. Drēgõlõks drēgõltõb uks vi’zzõ
Riiviga riivitakse kartuleid. Rīvkõks rīvõb na’ggiŗi.
Rikud teda, sa rikud ta ära. Māitõd tǟnda, sa rikūd tä’m jarā.
Rikub liha ära, liha muutub ära närituks, auklikuks lõigatuks. Ni’ggõrtõb vȯzā jarā, vȯzā īeb šnärbõlõks, ī’edtõd ouklimi.
Ta on lagastanud halupaadi ära. Ta u’m plīndartõn pūdlǭja jarā.
Inimene rikub vaid elu ära, inimene midagi ei mõtle. Rištīng plogūb set jelāmiz jarā, rištīng midāgõst ä’b mõttõl.
Ta nurjas kõik ära. Ta rikīz tikkiž jarā.
elu rikkuda jelāmizt rikkõ
tervist rikkuda tīeratõ rikkõ
Ta rikkus masina ära. Ta rikīz mašīn jarā.
Rätsep rikkus riide ära. Skrūodõr rikīz ǭ’rõn jarā.
Lõhub, rikub ära. Toņņõb, rikūb jarā.
See rikkus on olnud ja ära olnud, seda enam ei ole. Se rikūz u’m vȯnd ja jarā vȯnd, siedā je’mmit ä’b ūo.
Liivlastel mingit rikkust ei olnud. Līvõdõn mingizt rikūzt i’z ūo.
naise rinnad naiz rīndad
lapsele rinda anda lapsõn rindõ andõ
täie rinnaga hingata täud rīndaks jengõ
rinnuli laua peal rīndadõks lōda pǟl
Siit rindade alt sai masseeritud, vajutatud. Tästā rīndad aldõst sai broutštõd, pīkstõd.
Rinnas pistab. Rīndas siskāb.
ümberringi amā immõr
ümber käia immõr kǟ’dõ
ümber vaadata immõr vaņtlõ
ümber piirata immõr võttõ
ringi hulkuda immõrkouți kǟ’dõ
Mardisandid käisid mööda küla ringi. Mārțõdajājid ke’itõ pi’ds ki’llõ immõrkouți.
Pea käib ringi. Pǟ lǟ’b immõrkouți.
Vaata ringi! Vaņtõl rinkõ!
Lase silmad käia (mingu) ringi! Lask sīlmad läkkõd rinkõ!
Ta keerab ümberringi, vähkreb nii. Ta kīerõb immõrkouți rinkõ, ne’i vǟ’grõb.
