Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2926 - 2949 no 4465 šķirkļiem

puss
  duņtš s
(puss)

kahe teraga puss   kǭ’d tierāks duņtš

Me oleme nugade [~ pusside] peal.   Mēg ūomõ dūņtšid pǟlõ.

						
püss
  flint s
(püss, vintpüss)
						
püsti
  pist, pistõ adv
(püsti)

püsti üleval   pistõ i’llõ

püsti karata   pistõ kargõ

püsti seista   pistõ pī’lõ

püsti tõusta   pistõ nūzõ

Juuksed tõusevad püsti.   Ibūkst nūzõbõd pistõ.

						
püstitada
  i’lzõ tī’edõ v com
(püstitada)
						
püstol
  pistoļ s
(püstol)
						
putukas
  kukki s
(putukas)

Putukad hammustavad.   Kukkizt jāmstabõd.

Suvel on palju putukaid.   Sõ’vvõ u’m pǟgiņ kukīži.

						
püü
  pīki s
(püü)

Püüsid on jäänud väheks.   Pīkiži u’m īend veitõks.

						
puu
  s
(puu)

liiprid   šlīpõrd pūd

puu otsa ronida   pū la’ddõ grē’bõ

puu otsa ronida   pū’zõ grēbõ

puid kasvatada   pūḑi kazātõ

puude meritsivedu [~ ujutamine] lähima sadamalinnani   pūd vȯigtimi le’žgõlimiž sadamǭjālgab sǭņõ

						
puua
  pūgõ vt
(puua)

üles puua   i’lzõ pūgõ

risti puua   rištõ pūgõ

Kes poob teise inimese üles?   Kis pūgõb tuoiz rištīng i’lzõ?

Puuakse köiega.   Pūgõb kieudkõks.

Ta poodi risti nagu õnnistegija.   Pūgiz tä’m rištõ ne’iku pestitāj.

Pannakse nöör kaela, siis minnakse pooma.   Panāb snūor ka’ggõlõ, si’z lǟ’b pūgõm.

						
püüda
(a)   akkõ vt
(püüda)

kinni püüda,   vi’zzõ akkõ

Kui sa tahad inimest püüda, sul tuleb valvata ja luurata.   A’ž sa tǭ’d rištīngtõ akkõ, si’nnõn u’m vakțõmõst un vērgõmõst.

Kass püüab hiire kinni.   Kaš akūb īr vi’zzõ.

(b)   kǭ’ļõ vt
(katsuda, püüda)

katsuda midagi teha   kǭ’ļõ midāgõst tī’edõ

Seejuures on püütud vähendada läti keele elemente.   Sīejūs u’m kǭ’ļdõd veitantõ lețkīel elementidi.

						
püüda
  ve’gtõ vi
(püüda, pürgida)
						
püüda
  tīkõ va
(püüda)

Nad püüdsid teha oma töö nii hästi, kuidas nad iganes mõistsid ja suutsid.   Ne tīkizt tī’edõ eņtš tīe ne’i jõvīst, kui ne igāniz mūoštizt ja sȭitizt.

Ta püüab seda, mis talle meeldib.   Ta tīkõb siedā, mis tä’mmõn tī’kõb.

						
püüdmine
  akkimi s
(püük, püüdmine)
						
puududa
  pūtõ vt
(puududa, puudu olla või tulla)

Mis sul puudu on?   Mis si’nnõn pūtõb?

Tundsime vaid seda, et puudub kodu.   Tūndizmõ set siedā, ku pūtõb kuotā.

Midagi puudub, on vaja juurde.   Pūtõb midāgõzt, u’m vajāg jū’rõ.

Raha tuli puudu.   Rǭ’ pūtiz jarā.

Ärgu tulgu puudu teil ja meil.   Algõ pūtõg jarā tä’ddõn ja mä’ddõn.

						
puudumine
  pūtõks s
(puudumine)

lestapuudus   liestād pūtõks

rahapuudus   rǭ’ pūtõks

aset täita   pūtõkst täutõ

Tal on raha puudus.   Tä’mmõn u’m rǭ’ pūtõks.

						
puudus
(a)   akātõks s
(võrke lõhkuv kivi või risu põhjas, puudus)
(b)   akkiji s
(võrke lõhkuv kivi või risu põhjas, puudus)

Kalurid teavad hästi puuduste kohti.   Kalāmī’ed jõvīst tīedabõd akkijid kūožidi.

(c)   pūtõks s
(puudus, mittepiisavus)
(d)   pūtõks s
(puudus, vaesus)

keda me võime sellesse puudusesse panna   kīenḑi mēg võimõ sī’ezõ pūtõksõ pānda

						
puudutada
  pūtõ vi
(puutuda, puudutada)

külge puutuda   jū’rõ pūtõ

Ära puutu [~ külge]!   Alā pūt jū’rõ!

						
püüe
  ve’gtimi s
(pürgimus, püüdlus, püüd, püüe)
						
püük
  akkimi s
(püük, püüdmine)
						
puuk
(a)   pūik s
(kratt, puuk)
(b)   pū|tei s
(puuk)

Ma leidsin kassil karva sees puugi.   Ma līediz kaššõn kǭra sizāl pūtei.

						
puur
  u’rb, vi’ggõl s
(puur, oherdi)
						
puur
  būr s
(puur)
						
puus
  raigā s
(reis koos tuharaga, niue, puus, reis, kints)

reis, põlvest kereni   raigā, pūolast kejā sǭņõ

						
puutuda
  pūtõ vt
(puutuda, osatada)

Teda ei tohi sõrmegagi puutuda.   Tǟnda ä’b tū’oḑ mittõ suormkõks pūtõ.

See puutub minusse.   Se pūtõb mīnda.

See sinusse ei puutu.   Se sīnda ab pūtõ.

						
puutuda
  pūtõ vi
(puutuda, puudutada)

külge puutuda   jū’rõ pūtõ

Ära puutu [~ külge]!   Alā pūt jū’rõ!

						

Redzami 2926 - 2949 no 4465 šķirkļiem