rohtu pruukida aiņḑi brūikõ
suud pruukida sūdõ brūikõ
Ma tarvitan palju liha, teine nii palju ei tarvita seda liha. Ma brūikõb pǟgiņ vȯ’zzõ, tuoi ne’ije’n ä’b brūik siedā vȯ’zzõ.
Käib nagu kass palava pudrupoti ümber. Kǟ’b neme kaš tuļīz rok padā immar.
Meie küla baptistid peavad end pühaks. Mäd kilā batiskõd (~ baptistõd) pidābõd ēņtšta pivāks.
Siga puhastatakse: keenud vett valatakse peale, karv läheb ära, peab teda pussiga vedama, kraapima. Si’ggõ plutsīņțõb pū’dõks: kīend vietā valāb pǟlõ, kǭra lǟ’b jarā, u’m tǟnda duņtšõks viedāmõst, kasīņțõmõst.
Seda puhastatakse, tehakse puhtaks. Siedā pū’ošõb, tī’eb pū’dõks.
Puhastatakse, kui tehakse puhtaks. Putsīņțõb, ku tī’eb pū’dõks.
Kõiki asju puhastatakse: tube, ääri. A’mḑi a’žḑi putsīņțõb: tu’bḑi, a’igiži.
Ta puhastab teda harjaga, teeb puhtaks. Ta tīrõb tǟnda birštõks, tī’eb pū’dõks.
Teest sa puhkad. Riekstõ sa novūd.
Inimene puhkab, tõmbab natuke hinge. Rištīng novūb, võtāb rǭžki jengõ.
Inimene või loom ähib. Rištīng agā lūomõz pūškõb.
Puhib, lõõtsutab, puhub hingeõhku. Pūškõb, lȭtstõb, laskūb jengkardõ.
Nina nohiseb Nanā snǭtšõb.
Inimene nohiseb läbi nina. Rištīng snǭtšõb le’b nanā.
Loom, kui on kuri, puhib läbi sõõrmete. Jelāj, ku u’m kõ’zzi, snǭtšõb le’b sȭrmõd.
jalgu pühkida jaļgi pū’stõ
nina pühkida na’nnõ pū’stõ
kuivaks pühkida kūjaks pū’stõ
tuba pühkida tu’bbõ pū’stõ
hoovi pühkida kǭrandt pū’stõ
Pühi suu puhtaks! Pū’st sū pūdõks!
Ma pühkisin tolmu ära. Ma pū’stiz põrm jarā.
Puhkus on see, kui ma puhkan. Novāndõks u’m se, ku ma novūb.
