Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2876 - 2899 no 4465 šķirkļiem

pruukida
  brūikõ vt
(pruukida, tarvitada)

rohtu pruukida   aiņḑi brūikõ

suud pruukida   sūdõ brūikõ

Ma tarvitan palju liha, teine nii palju ei tarvita seda liha.   Ma brūikõb pǟgiņ vȯ’zzõ, tuoi ne’ije’n ä’b brūik siedā vȯ’zzõ.

						
pruun
  brūni adj
(pruun)

pruun nagu äraküpsetatud   brūni ne’i ku jarā ūdtõd

						
pruut
(a)   brūț s
(pruut)

Pruut läheb mehele.   Brūț lǟ’b mī’elõ.

(b)   mārš s
(pruut, mõrsja)
						
psühholoog
  psiholōg s
(psühholoog)
						
psühholoogia
  psiholōgij s
(psühholoogia)
						
publik
  publik s
(publik)
						
pudel
  botīļ, potīļ s
(pudel)

Ta on pudelisse vaadanud.   Ta u’m potīļ si’zzõl vaņtlõn.

						
puder
  rok, sand|rok s
(puder)

Käib nagu kass palava pudrupoti ümber.   Kǟ’b neme kaš tuļīz rok padā immar.

						
püha
  pivā adj
(püha)

Meie küla baptistid peavad end pühaks.   Mäd kilā batiskõd (~ baptistõd) pidābõd ēņtšta pivāks.

						
puha
  pū’dõks adv
(puha)
						
püha
  pivā s
(püha)
						
pühapäev
  pivā|pǟva s
(pühapäev)
						
puhas
(a)   pū’dõz adj
(ehe, puhas)

ehe kuld   pū’dõz kūlda

(b)   pū’dõz adj
(puhas)

puha vale   pū’dõz pietūks

puhtaks pesta   pū’dõks pie’zzõ

Tal pole näpud puhtad.   Tä’mmõn ä’b ūot pū’dõd sūormõd.

						
puhastada
  plutsīņțõ, pū’dstõ, pū’ošõ, putsīņțõ vt
(puhastada)

Siga puhastatakse: keenud vett valatakse peale, karv läheb ära, peab teda pussiga vedama, kraapima.   Si’ggõ plutsīņțõb pū’dõks: kīend vietā valāb pǟlõ, kǭra lǟ’b jarā, u’m tǟnda duņtšõks viedāmõst, kasīņțõmõst.

Seda puhastatakse, tehakse puhtaks.   Siedā pū’ošõb, tī’eb pū’dõks.

Puhastatakse, kui tehakse puhtaks.   Putsīņțõb, ku tī’eb pū’dõks.

Kõiki asju puhastatakse: tube, ääri.   A’mḑi a’žḑi putsīņțõb: tu’bḑi, a’igiži.

						
puhastada
  rīštõ vt
(rookida, puhastada)

lund rookida   lūnda rīštõ

						
puhastada
  tīrõ vi
(puhastada)

Ta puhastab teda harjaga, teeb puhtaks.   Ta tīrõb tǟnda birštõks, tī’eb pū’dõks.

						
puhastamine
  pū’dstimi s
(puhastus, puhastamine)
						
puhata
  no’vvõ vi
(puhata)

Teest sa puhkad.   Riekstõ sa novūd.

Inimene puhkab, tõmbab natuke hinge.   Rištīng novūb, võtāb rǭžki jengõ.

						
puhkeda
(a)   eitõ vi
(tärgata, puhkeda)

lehed tärkavad   lī’edõd ētabõd

(b)   ra’bbõ vi
(puhkeda)

Õied puhkevad.   Ēdrõmõd ra’bbõbõd ulzõ.

Lehed puhkevad.   Lī’edõd ra’bbõbõd ulzõ.

						
puhkepäev
  no’vdõb|pǟva s
(puhkepäev)
						
puhkida
(a)   e’ggõ vi
(puhkida, ähkida)
(b)   pūškõ vi
(ähkida, puhkida)

Inimene või loom ähib.   Rištīng agā lūomõz pūškõb.

Puhib, lõõtsutab, puhub hingeõhku.   Pūškõb, lȭtstõb, laskūb jengkardõ.

(c)   snǭtšõ vi
(mühiseda, nohiseda, puhkida)

Nina nohiseb   Nanā snǭtšõb.

Inimene nohiseb läbi nina.   Rištīng snǭtšõb le’b nanā.

Loom, kui on kuri, puhib läbi sõõrmete.   Jelāj, ku u’m kõ’zzi, snǭtšõb le’b sȭrmõd.

						
pühkida
  pū’stõ vt
(pühkida)

jalgu pühkida   jaļgi pū’stõ

nina pühkida   na’nnõ pū’stõ

kuivaks pühkida   kūjaks pū’stõ

tuba pühkida   tu’bbõ pū’stõ

hoovi pühkida   kǭrandt pū’stõ

Pühi suu puhtaks!   Pū’st sū pūdõks!

Ma pühkisin tolmu ära.   Ma pū’stiz põrm jarā.

						
puhkus
(a)   novāndõks s
(puhkus, puhkamine)

Puhkus on see, kui ma puhkan.   Novāndõks u’m se, ku ma novūb.

(b)   no’vdõb|āiga s
(puhkus, puhkamine)
(c)   no’vdõb|āiga s
(puhkus, puhkuseaeg)
(d)   no’vvimi s
(puhkamine, puhkus)
(e)   no’vvimi s
(puhkus)
						
puhtalt
  pū’dõst adv
(puhtalt)
						
puhtus
  pū’dit, pū’dõm s
(puhtus)
						

Redzami 2876 - 2899 no 4465 šķirkļiem