Vārdi

ā ä ǟ č ē ģ ī ķ ļ ņ ō ȯ ȱ ǭ õ ȭ ö ŗ š ț ū ž ü

Redzami 2701 - 2724 no 4465 šķirkļiem

piisav
  täudtõb adj
(piisav)
						
piisavalt
  täudõld adv
(piisavalt)
						
pikaajaline
  kōgi, kōgiņ|āigali adj
(kauane, pikaajaline)

Selle pika aja jooksul võis ta läti keele ka ära õppida.   I’ļ sīe kōgiz āiga tämā võiž letkīeldõ ka järā oppõ.

						
pikali
  pitkāl, pitkālõz, pitkāliz adv
(pikali, lamaskil)

pikali olla   pitkālõz vȱlda

pikali lamada   pitkālõz ma’ggõ

Kui inimene kukub maha, siis öeldakse, noh sa pikali mõõdad, kui pika haua peab kaevama.   Ja rištīng sadāb mǭ’zõ, si’z kītõb, no sa pitkāl āigõd, kui kālma u’m pitkā kōvamõst.

Kui vaid saab pikali, siis on kohe kergem.   Set ku sǭb pitkālõz, si’z u’m tuļīnõz jo kievām.

						
pikali
  pitkālõz, pitkõl adv
(pikali, lamaskile)

pikali heita   pitkālõz pānda (~ eitõ)

pikali lüüa   pitkālõz ra’bbõ

pikali kukkuda   pitkālõz sa’ddõ

ennast pikali lasta   ēņtšta pitkõl laskõ

Mis, sa nüüd mõõtsid enesele hauda, et sa lasid ennast pikali!   Mis, sa ni āigizt eņtšõn kalmõ, ku sa laskīzt ēņtšta pitkõl!

						
pikali
  upātõs adv
(uppis, pikali)

Kui purjed täis, siis on veski uppis.   Ku puŗŗõd tǟdõd at, si’z u’m su’dmaļ upātõs.

						
pikalt
  pitkāld adv
(pikalt, kaua)

Ta venitab selle töö pikaks [~ pikalt].   Ta pitkāld viedāb sīe tīe.

						
pikendada
  pitkāltõ, pitkāntõ vt
(pikendada)
						
pikk
(a)   kuordõ adj
(kõrge, pikk)

ühe pea jagu pikem kui sina   ī’d pǟ jo kuordõ ku sinā

(b)   pitkā adj
(pikk)

nii paarkümmend sentimeetrit pikk   ne’i pǭrkimdõ tsentimettõrt pitkā

pikk inimene   ; pitkā rištīng

pikaks kasvada   pitkāks ka’zzõ

pikaks venida   pitkāks vie’nnõ

pikaks venitada   pitkāks vie’ntõ

ilma pikema jututa   ilmõ pitkõ rõkkõ

pikka nina näidata   pitkõ na’nnõ nä’gțõ

suur pikk inimene nagu kask   sūŗ pitkā rištīng ne’iku kȭvaz

pikakasvuline   pitkā ka’zzõks

						
pikkus
(a)   ka’z s
(kasv, pikkus)

Ta on pikka kasvu.   Ta u’m pitkā ka’zzõks.

(b)   pitkit s
(pikkus)

meetripikkune   mētõr pitkit

Nad on ühepikkused.   Ne at ī’d pitkit.

						
piklik
  pitklimi adj
(piklik)
						
pilet
  biļet s
(pilet)

edasi-tagasi pilet   je’dspē’ņ-tā’giž biļet

						
pilk
  pilk s
(pilk)
						
pill
  lil, piļ s
(pill, muusikainstrument)
						
pilt
  bīlda s
(pilt)
						
pilv
  pīla s
(pilv)

pilvedel hõljuda [~ nagu pilvi mööda elada]   je’llõ pids pīlidi

nagu pilv selgest taevast   ne’iku pīla sieldõst touvõst

						
pilves
  piļļi adj
(pilvine, pilves)

pilvine ilm   piļļi āiga

taevas on pilves   tǭvaz u’m piļļi

pilve minna   piļļizõks īedõ

						
pilvine
  piļļi adj
(pilvine, pilves)

pilvine ilm   piļļi āiga

taevas on pilves   tǭvaz u’m piļļi

pilve minna   piļļizõks īedõ

						
pilvitu
  ä’b|piļļi adj
(pilvitu)
						
pime
  pi’mdi, pi’mdõ, so’ugdi adj
(pime)

nagu pime kana   ne’iku pi’mdõ kanā

Pime kui kana – kui on hämar, siis kana ei näe.   Pi’mdi ne’iku kanā – ku u’m ämār, kanā si’z ä’b nǟ.

Pime kana leiab tera.   Pi’mdõ kanā līedab gro’udõzt.

						
pime
  pi’mdõ adj
(pime, tume)

pime öö   pi’mdõ īe

läheb pimedaks   īeb pi’mdõ

Nii pime, et ei näe sõrmegi silma panna   Ne’i pi’mdõ, ku mittõ suorm ä’b nǟ silmõ pānda.

Nii pime, et ei näe mitte sõrme noolida.   Ne’i pi’mdõ ku ä’b nǟ mittõ suormõ nūolõ.

Nii pime, et torka silmad peast välja.   Ne’i pi’mdõ, ku siskā sīlmad pǟstõ ulzõ.

Nii pime on, et võta silmad kätte.   Ne’i u’m pi’mdõ, ku võtā sīlmad kä’ddõ.

Nii pimedaks läheb see aeg.   Ne’i pi’mdõks īeb se āiga.

						
pime
  pi’mdõ s
(pime, pimedus)
						
pimedus
(a)   pi’mdõ s
(pime, pimedus)
(b)   pi’mdõm s
(pimedus)
						
pind
(a)   pīnda s
(pind, pinnakiht)

maa pind   mǭ pīnda

vee pind   vie’d pīnda

puu pind   pū pīnda

Võrgud hoitakse vee pinnal.   Võrgõd sǭbõd pi’dtõd vie’d pīndas.

(b)   pīrgal s
(pind)

See on nagu pinnuks silmas.   Se u’m neme pīrgal sīlmas.

Pindu teise silmas näeb, aga palki oma silmas ei näe.   Pīrgalt tuoiz sīlmas nǟb, baļkõ eņtš sīlmas ä’b nǟ.

						
pindala
  pīnda|āiga s
(pindala)
						

Redzami 2701 - 2724 no 4465 šķirkļiem