Selle pika aja jooksul võis ta läti keele ka ära õppida. I’ļ sīe kōgiz āiga tämā võiž letkīeldõ ka järā oppõ.
pikali olla pitkālõz vȱlda
pikali lamada pitkālõz ma’ggõ
Kui inimene kukub maha, siis öeldakse, noh sa pikali mõõdad, kui pika haua peab kaevama. Ja rištīng sadāb mǭ’zõ, si’z kītõb, no sa pitkāl āigõd, kui kālma u’m pitkā kōvamõst.
Kui vaid saab pikali, siis on kohe kergem. Set ku sǭb pitkālõz, si’z u’m tuļīnõz jo kievām.
pikali heita pitkālõz pānda (~ eitõ)
pikali lüüa pitkālõz ra’bbõ
pikali kukkuda pitkālõz sa’ddõ
ennast pikali lasta ēņtšta pitkõl laskõ
Mis, sa nüüd mõõtsid enesele hauda, et sa lasid ennast pikali! Mis, sa ni āigizt eņtšõn kalmõ, ku sa laskīzt ēņtšta pitkõl!
Kui purjed täis, siis on veski uppis. Ku puŗŗõd tǟdõd at, si’z u’m su’dmaļ upātõs.
ühe pea jagu pikem kui sina ī’d pǟ jo kuordõ ku sinā
nii paarkümmend sentimeetrit pikk ne’i pǭrkimdõ tsentimettõrt pitkā
pikk inimene ; pitkā rištīng
pikaks kasvada pitkāks ka’zzõ
pikaks venida pitkāks vie’nnõ
pikaks venitada pitkāks vie’ntõ
ilma pikema jututa ilmõ pitkõ rõkkõ
pikka nina näidata pitkõ na’nnõ nä’gțõ
suur pikk inimene nagu kask sūŗ pitkā rištīng ne’iku kȭvaz
pikakasvuline pitkā ka’zzõks
pilvedel hõljuda [~ nagu pilvi mööda elada] je’llõ pids pīlidi
nagu pilv selgest taevast ne’iku pīla sieldõst touvõst
pilvine ilm piļļi āiga
taevas on pilves tǭvaz u’m piļļi
pilve minna piļļizõks īedõ
pilvine ilm piļļi āiga
taevas on pilves tǭvaz u’m piļļi
pilve minna piļļizõks īedõ
nagu pime kana ne’iku pi’mdõ kanā
Pime kui kana – kui on hämar, siis kana ei näe. Pi’mdi ne’iku kanā – ku u’m ämār, kanā si’z ä’b nǟ.
Pime kana leiab tera. Pi’mdõ kanā līedab gro’udõzt.
pime öö pi’mdõ īe
läheb pimedaks īeb pi’mdõ
Nii pime, et ei näe sõrmegi silma panna Ne’i pi’mdõ, ku mittõ suorm ä’b nǟ silmõ pānda.
Nii pime, et ei näe mitte sõrme noolida. Ne’i pi’mdõ ku ä’b nǟ mittõ suormõ nūolõ.
Nii pime, et torka silmad peast välja. Ne’i pi’mdõ, ku siskā sīlmad pǟstõ ulzõ.
Nii pime on, et võta silmad kätte. Ne’i u’m pi’mdõ, ku võtā sīlmad kä’ddõ.
Nii pimedaks läheb see aeg. Ne’i pi’mdõks īeb se āiga.
maa pind mǭ pīnda
vee pind vie’d pīnda
puu pind pū pīnda
Võrgud hoitakse vee pinnal. Võrgõd sǭbõd pi’dtõd vie’d pīndas.
See on nagu pinnuks silmas. Se u’m neme pīrgal sīlmas.
Pindu teise silmas näeb, aga palki oma silmas ei näe. Pīrgalt tuoiz sīlmas nǟb, baļkõ eņtš sīlmas ä’b nǟ.
