Vȯ’ddõrõn at seļļizt pǟkizt nemē sigātabārd.
ī’dstī’d päkštõb
Pǟva le’bbõ ūom päkštõn, ne’iku ī’dtõ rõkāndõmõst un rõkāndõmõst.
lǭda pǟl
sidām pǟl
eņtš kä’d pǟl
Ne at jarā lē’miz pǟl.
Minā jõvā mīelkõks nädīļ pǟl lǟ’ks Tallinnõ.
Ta u’m mi’n pǟl ne’iku u’ņ.
Ta īekiz ra’j pǟldõst pȭrand pǟlõ.
Ta nūziz ra’j pǟldõst i’lzõ.
Tulgõ pǟlõ!
Vȯlkõ pǟlõ!
Pū’st i’g järāndz ja jelā pǟl!
pǟlõ a’ilõ
pǟlõ a’jjõ
pǟlõ īedõ
pǟlõ pānda
pǟlõ sa’ddõ
pǟlõ tikkõ
Kis sūrslõb, võib kītõ: „Ma ei pǟlõ”.
Kaš vakțūb, kui võib tä’mmõn pǟlõ a’ilõ, un uzreiz sīe lūomõn pǟlõ, käpādõks pǟlõ, ambõdõks vi’zzõ.
pǟlõ īedõ
Ikš tīepǟva set pǟlõ ei.
Līediz pǟgiņ nēḑi, mis vȯ’ļt pǟlõ īend tūoitõgõst.
Pa’n lǭda pǟlõ!
Ta u’m mi’n pǟlõ kõ’zzi.
Jegā nī’emõ pǟlõ tulāb vīž rištīngtõ.
Sīe pǟlõ Dumā vȯ’ļ ul.
Tagānd pǟlõ lakā tä’m tagānd!
Kui sadīz, si’z sadīz pǟlõpūolõ.
